Kohtuasi T-52/12 R

Kreeka Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

„Ajutiste meetmete kohaldamine — Riigiabi — Kreekas põllumajanduskindlustustega tegeleva asutuse (ELGA) poolt aastatel 2008 ja 2009 makstud hüvitis — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma — Kohaldamise peatamise taotlus — Fumus boni iuris — Kiireloomulisus — Huvide kaalumine”

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi määrus, 19. september 2012

1. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku kaalutlusõigus

   (ELTL artikli 256 lõige 1, ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine – Hagi, mis on esitatud komisjoni sellise otsuse peale, millega abi tunnistati ebaseaduslikuks ja kohustati seda tagasi nõudma – Väide, mis puudutab eriliste asjaolude olemasolu, mis takistavad abi tagasinõudmist – Esmapilgul selgelt põhjendamata väide

   (ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikli 3 punkt b, ELTL artikkel 278)

3. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Tõendamiskoormis – Riigiabi tagasinõudmist kohustav komisjoni otsus – Tagasinõudmine, mis võib häirida avalikku korda liikmesriigis, mis on sügavas majandus- ja finantskriisis – Hõlmamine

   (ELTL artiklid 278 ja 279)

4. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Kahju, millele võib tugineda liikmesriik

   (ELTL artiklid 278 ja 279)

5. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Riigiabi tagasinõudmist kohustav komisjoni otsus

   (ELTL artikkel 278)

1.  Vt määruse tekst.

   (vt punktid 10 ja 11)

2.  Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses on fumus boni iuris’ega seotud tingimus täidetud siis, kui vähemalt üks hageja põhihagi toetavatest väidetest on esmapilgul kaalukas ega ole igatahes selgelt põhjendamata, osutades niisuguse tundliku juriidilise küsimuse olemasolule, mis ei ole kohe lahendatav ja väärib seega süvendatud käsitlemist, mida ei saa teha ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, vaid see on põhikohtuasja menetluse ese, ning seega ei puudu hagil esmapilgul tõsiseltvõetav õiguslik alus.

   Taotluse, milles palutakse peatada sellise komisjoni otsuse kohaldamine, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks, menetlemise raames esineb esmapilgul fumus boni iuris argumentide osas, mis puudutavad eelnevalt veel kohtu poolt käsitlemata õiguslikku küsimust selle kohta, kas tulenevalt erilistest ja erakorralistest raskustest, mis on seotud liikmesriigi majanduse tegelikkust juba mitmeid aastaid iseloomustavate kokkuhoiumeetmetega, tuleb pidada abi saavat siseriiklikku sektorit selliseks, et seal ei valitse aktiivne konkurents ning see ei ole ka suunatud rahvusvahelisele kaubandusele, mis välistaks asjaolu, et see abi võiks tuntavalt kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Ka isegi juhul kui eeldada, et see abi täidaks kõiki selle sätte tingimusi, jätab kohtupraktika lahtiseks küsimuse, kas asjaomane liikmesriik võib kehtivalt tugineda erilistele asjaoludele, mis muudavad sellise abi tagasinõudmise ülemääraseks, arvestades, et see liikmesriik pidi tulema toime siseriikliku majanduse tõsise häirega ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses ja kas komisjon oleks pidanud selle esmase õiguse sätte kohaselt loobuma igasugusest abi tagasinõudmisest nimetatud häire tõttu oluliselt nõrgestatud sektorilt.

   (vt punktid 13, 29–31,ja 34)

3.  Ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust tuleb hinnata selle järgi, kas asjas on vajalik ajutise lahendi tegemine, et hoida ära tõsise ja korvamatu kahju tekkimine ajutiste meetmete kohaldamist taotlevale poolele. Kohaldamise peatamist taotleval poolel tuleb tõendada, et ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust sellist laadi kahju isiklikult kannatamata. Kuigi kahju tekkimist ei pea olema võimalik näidata täieliku kindlusega, peab selle tekkimine siiski olema ettenähtav piisavalt suure tõenäosusega. Ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool peab igatahes tõendama asjaolusid, millest nähtub, et tõsise ja korvamatu kahju tekkimine on tõenäoline, võimaldamaks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul hinnata täpseid tagajärgi, mis tõenäoliselt kaasnevad taotletud meetmete võtmata jätmisega, lähtudes sellest, et täielikult hüpoteetiline kahju, mille alusena tuuakse tulevikus saabuvad sündmused, mille saabumine ei ole kindel, ei saa õigustada ajutiste meetmete võtmist.

   Sellega on tegemist juhul, kui ebaseadusliku riigiabi viivitamatu tagasinõudmine põhjustab halduslikke raskusi, mis võivad tekitada tõsist ja korvamatut kahju liikmesriigile, mille üldine finantsolukord on eriti keeruline, mis võib omakorda takistada maksuhaldusel täita esmatähtsaid ülesandeid, mis seisnevad maksudest kõrvalehoidumisega võitlemises, võttes arvesse seda, et abi saajatelt abi tagasinõudmises peab osalema väga suur hulk maksuameti töötajatest, samuti esineb avaliku korra häirimise oht ja selle abi viivitamatu tagasinõudmine võib ajendada meeleavaldusi, mis võivad tipneda vägivallaga, nagu see on juba selliste meeleavalduste käigus sarnastes olukordades esinenud.

   (vt punktid 36, 43, 47–50)

4.  Liikmesriigi esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse osas tuleb meenutada, et liikmesriigid vastutavad siseriiklikus plaanis üldisteks huvideks peetavate huvide eest ja võivad neid kaitsta ajutiste meetmete kohaldamise menetluses. Liikmesriigid võivad muu hulgas taotleda ajutiste meetmete kohaldamist, väites, et vaidlustatud meede võib kahjustada tõsiselt nende riigi ülesannete täitmist või avalikku korda.

   (vt punkt 37)

5.  Vt määruse tekst.

   (vt punktid 52–54)

Kohtuasi T-52/12 R

Kreeka Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

„Ajutiste meetmete kohaldamine — Riigiabi — Kreekas põllumajanduskindlustustega tegeleva asutuse (ELGA) poolt aastatel 2008 ja 2009 makstud hüvitis — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma — Kohaldamise peatamise taotlus — Fumus boni iuris — Kiireloomulisus — Huvide kaalumine”

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi määrus, 19. september 2012

1. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku kaalutlusõigus

   (ELTL artikli 256 lõige 1, ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine – Hagi, mis on esitatud komisjoni sellise otsuse peale, millega abi tunnistati ebaseaduslikuks ja kohustati seda tagasi nõudma – Väide, mis puudutab eriliste asjaolude olemasolu, mis takistavad abi tagasinõudmist – Esmapilgul selgelt põhjendamata väide

   (ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikli 3 punkt b, ELTL artikkel 278)

3. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Tõendamiskoormis – Riigiabi tagasinõudmist kohustav komisjoni otsus – Tagasinõudmine, mis võib häirida avalikku korda liikmesriigis, mis on sügavas majandus- ja finantskriisis – Hõlmamine

   (ELTL artiklid 278 ja 279)

4. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Kahju, millele võib tugineda liikmesriik

   (ELTL artiklid 278 ja 279)

5. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Riigiabi tagasinõudmist kohustav komisjoni otsus

   (ELTL artikkel 278)

1.  Vt määruse tekst.

   (vt punktid 10 ja 11)

2.  Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses on fumus boni iuris’ega seotud tingimus täidetud siis, kui vähemalt üks hageja põhihagi toetavatest väidetest on esmapilgul kaalukas ega ole igatahes selgelt põhjendamata, osutades niisuguse tundliku juriidilise küsimuse olemasolule, mis ei ole kohe lahendatav ja väärib seega süvendatud käsitlemist, mida ei saa teha ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, vaid see on põhikohtuasja menetluse ese, ning seega ei puudu hagil esmapilgul tõsiseltvõetav õiguslik alus.

   Taotluse, milles palutakse peatada sellise komisjoni otsuse kohaldamine, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks, menetlemise raames esineb esmapilgul fumus boni iuris argumentide osas, mis puudutavad eelnevalt veel kohtu poolt käsitlemata õiguslikku küsimust selle kohta, kas tulenevalt erilistest ja erakorralistest raskustest, mis on seotud liikmesriigi majanduse tegelikkust juba mitmeid aastaid iseloomustavate kokkuhoiumeetmetega, tuleb pidada abi saavat siseriiklikku sektorit selliseks, et seal ei valitse aktiivne konkurents ning see ei ole ka suunatud rahvusvahelisele kaubandusele, mis välistaks asjaolu, et see abi võiks tuntavalt kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Ka isegi juhul kui eeldada, et see abi täidaks kõiki selle sätte tingimusi, jätab kohtupraktika lahtiseks küsimuse, kas asjaomane liikmesriik võib kehtivalt tugineda erilistele asjaoludele, mis muudavad sellise abi tagasinõudmise ülemääraseks, arvestades, et see liikmesriik pidi tulema toime siseriikliku majanduse tõsise häirega ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses ja kas komisjon oleks pidanud selle esmase õiguse sätte kohaselt loobuma igasugusest abi tagasinõudmisest nimetatud häire tõttu oluliselt nõrgestatud sektorilt.

   (vt punktid 13, 29–31,ja 34)

3.  Ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust tuleb hinnata selle järgi, kas asjas on vajalik ajutise lahendi tegemine, et hoida ära tõsise ja korvamatu kahju tekkimine ajutiste meetmete kohaldamist taotlevale poolele. Kohaldamise peatamist taotleval poolel tuleb tõendada, et ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust sellist laadi kahju isiklikult kannatamata. Kuigi kahju tekkimist ei pea olema võimalik näidata täieliku kindlusega, peab selle tekkimine siiski olema ettenähtav piisavalt suure tõenäosusega. Ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool peab igatahes tõendama asjaolusid, millest nähtub, et tõsise ja korvamatu kahju tekkimine on tõenäoline, võimaldamaks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul hinnata täpseid tagajärgi, mis tõenäoliselt kaasnevad taotletud meetmete võtmata jätmisega, lähtudes sellest, et täielikult hüpoteetiline kahju, mille alusena tuuakse tulevikus saabuvad sündmused, mille saabumine ei ole kindel, ei saa õigustada ajutiste meetmete võtmist.

   Sellega on tegemist juhul, kui ebaseadusliku riigiabi viivitamatu tagasinõudmine põhjustab halduslikke raskusi, mis võivad tekitada tõsist ja korvamatut kahju liikmesriigile, mille üldine finantsolukord on eriti keeruline, mis võib omakorda takistada maksuhaldusel täita esmatähtsaid ülesandeid, mis seisnevad maksudest kõrvalehoidumisega võitlemises, võttes arvesse seda, et abi saajatelt abi tagasinõudmises peab osalema väga suur hulk maksuameti töötajatest, samuti esineb avaliku korra häirimise oht ja selle abi viivitamatu tagasinõudmine võib ajendada meeleavaldusi, mis võivad tipneda vägivallaga, nagu see on juba selliste meeleavalduste käigus sarnastes olukordades esinenud.

   (vt punktid 36, 43, 47–50)

4.  Liikmesriigi esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse osas tuleb meenutada, et liikmesriigid vastutavad siseriiklikus plaanis üldisteks huvideks peetavate huvide eest ja võivad neid kaitsta ajutiste meetmete kohaldamise menetluses. Liikmesriigid võivad muu hulgas taotleda ajutiste meetmete kohaldamist, väites, et vaidlustatud meede võib kahjustada tõsiselt nende riigi ülesannete täitmist või avalikku korda.

   (vt punkt 37)

5.  Vt määruse tekst.

   (vt punktid 52–54)