Kohtuasi T‑265/12

Schenker Ltd

versus

Euroopa Komisjon

„Konkurents — Keelatud kokkulepped — Rahvusvahelise lennutransiidi teenused — ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus — Hindade kindlaksmääramine — Lõpphinda mõjutavad lisatasud ja hinnakujundusmehhanismid — Trahvide eest kaitse saamise taotluses sisalduvad tõendid — Advokaadi ja tema kliendi vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse — Kutse-eetika reeglid lojaalsuskohustuse ja topeltesindamise keelu kohta — Usaldussuhtest tulenevad kohustused — Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine — Rikkumise süükspandavus — Äriühingute valik — Trahvid — Proportsionaalsus — Rikkumise raskus — Kergendavad asjaolud — Võrdne kohtlemine — Koostöö — Kokkulepe — 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta”

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 29. veebruari 2016. aasta otsus

1. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Komisjoni kaalutlusõigus — Kohtulik kontroll — Liidu kohtu täielik pädevus — Ulatus

   (ELTL artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

2. Konkurents — Haldusmenetlus — Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta — Teiste rikkumises osalenud ettevõtjate avalduste kasutamine tõenditena — Lubatavus — Tingimused

   (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

3. Konkurents — Haldusmenetlus — Komisjoni uurimispädevus — Pädevus nõuda advokaadi ja kliendi vahelise kirjavahetuse esitamist — Piirid — Sellise kirjavahetuse konfidentsiaalsuse kaitse — Ulatus

   (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artiklid 2, 17 ja 19)

4. Konkurents — Haldusmenetlus — Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta — Trahvide eest kaitse saamise taotluses ettevõtja esitatud teabe ja tõendite kasutamine — Lubatavus — Topeltesindamise keeldu ja lojaalsuskohustust rikkunud advokaat — Mõju puudumine — Tingimused

   (ELTL artiklid 101 ja 102)

5. Konkurents — Transport — Konkurentsieeskirjad — Lennutransport — Määrus nr 17 — Kohaldamisala — Tegevus, mis puudutab otseselt lennutranspordi teenuste osutamist — Väljajätmine — Tegevus, mis ei puuduta lennutransporti ennast, vaid eelnevat või järgnevat turgu — Hõlmamine

   (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 17 ja määrus nr 141, põhjendus 3 ja artikkel 1)

6. Konkurents — Keelatud kokkulepped — Turu piiritlemine — Ese — Liikmesriikidevahelisele kaubandusele avaldatava mõju kindlaksmääramine — Märgatav mõju

   (ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)

7. Konkurents — Keelatud kokkulepped — Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine — Hindamiskriteeriumid

   (ELTL artikkel 101)

8. Konkurents — Liidu eeskirjad — Rikkumised — Süüks panemine — Rikkumise eest vastutav õigussubjekt — Komisjoni otsuse vastuvõtmise ajal kadumine või majandustegevuse üleandmine mõnele muule õigussubjektile, kellel on sellega struktuuriline seos — Süükspanemine majandusjärglasele — Lubatavus

   (ELTL artikkel 101)

9. Konkurents — Haldusmenetlus — Komisjoni otsus, millega tuvastatakse rikkumine ja määratakse trahv — Nende õigussubjektide valimine, kellele karistus määratakse — Kaalutlusruum — Piirid — Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine

   (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

10. Institutsioonide aktid — Põhjendamine — Kohustus — Ulatus — Konkurentsieeskirju kohaldav otsus — Komisjoni õigus kõrvaldada otsuse põhjenduste puudumine liidu kohtute menetluses — Puudumine

    (ELTL artiklid 101 ja 296)

11. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Põhisumma kindlaksmääramine — Müügiväärtuse kindlaksmääramine — Rikkumise raskus — Trahvi kehtestamine proportsionaalselt rikkumise raskuse hindamise teguritega — Asjaomase ettevõtja kogukäive — Rikkumise esemeks olevatelt kaupadelt saadud käive — Kummagi käibe arvessevõtmine — Piirid

    (ELTL artikkel 101; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 49 lõige 3; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

12. Konkurents — Trahvid — Suunised konkurentsieeskirjade rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta — Õiguslik vorm — Käitumisnorm, millega kaasneb komisjoni enda kaalutlusõiguse piiramine — Komisjoni õigus sellest kõrvale kalduda — Tingimused

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 13 ja 37)

13. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Põhisumma kindlaksmääramine — Müügiväärtuse kindlaksmääramine — Rikkumisega otseselt või kaudselt seotud müük — Keelatud kokkulepe rahvusvahelise lennutransiidi teenuste sektoris — Ekspedeerimisteenuseid kui pakett-teenuseid puudutav keelatud kokkulepe — Ekspedeerimisteenuste kui pakett-teenuste müügiväärtuse arvessevõtmine — Lubatavus

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

14. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Põhisumma kindlaksmääramine — Müügiväärtuse kindlaksmääramine — Rikkumisega otseselt või kaudselt seotud müük — Piirdumine ainult müügiga, mida keelatud kokkulepe tegelikult mõjutas — Puudumine

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

15. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Komisjoni kehtestatud suunised — Kartelli olemasolu niisuguse turu eelneval turul, kus pandi toime rikkumine — Asjaolu, mis kohustab komisjoni suunistest kõrvale kalduma — Puudumine

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

16. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Üldpreventsiooni eesmärgi taotlemine — Lubatavus

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

17. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Kriteeriumid — Kergendavad asjaolud — Kartelli olemasolu niisuguse turu eelneval turul, kus pandi toime rikkumine — Puudumine

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)

18. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Võrdse kohtlemise põhimõte — Komisjoni otsustuspraktika — Soovituslik laad

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

19. Konkurents — Haldusmenetlus — Kaitseõiguste tagamine — Juurdepääs toimikule — Ulatus — Dokumendi edastamisest keeldumine — Tagajärjed — Vajadus teha asjassepuutuva ettevõtja tõendamiskoormise seisukohast vahet süüstavate ja süüst vabastavate dokumentide vahel

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõiked 1 ja 2; komisjoni määrus nr 773/204, artikkel 15)

20. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Põhisumma kohandamine — Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist vastutasuna süüdistatud ettevõtjate koostöö eest — Kohustuslikkus komisjoni jaoks — Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine — Tingimused

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 298/11, punkt 38)

21. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Õiguslik raamistik — Komisjoni kehtestatud suunised — Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist vastutasuna süüdistatud ettevõtjate koostöö eest — Komisjoni kaalutlusõigus — Kohtulik kontroll — Ulatus

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 298/11)

22. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Kriteeriumid — Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest — 87485 / Trahvide eest tingimusliku kaitse andmine — Tingimus — Esitatud teave, mis peab võimaldama komisjonil saada üksikasjalikku ja täpset ülevaadet väidetava kartelli laadist ja ulatusest — Puudumine — Teave, mis peab võimaldama läbi viia sihipärase uurimise seoses eeldatava rikkumisega

    (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 298/11, punkti 8 alapunkt a, punkti 9 alapunt a ja punkt 18)

23. Konkurents — Haldusmenetlus — Kokkuleppemenetlus — Algatamine — Komisjoni kaalutlusõigus — Ulatus

    (ELTL artiklid 101 ja 102; komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 10a lõige 1 ja määrus nr 622/2008, põhjendus 4; komisjoni teatis 2008/C 167/01)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 31–34)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 40–42)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 45 ja 46)

4.  Liidu õiguses ei ole norme, mis näevad ette, et komisjonil ei ole õigust kasutada teavet ja tõendeid, mis ettevõtja on talle esitanud trahvide eest kaitse saamise taotluses, kui advokaat, kes seda ettevõtjat abistas, rikkus oma endiste klientide suhtes, kes osalesid keelatud kokkuleppes, topeltesindamise keeldu või lojaalsuskohustust.

   Ent komisjon peab liidu õiguse põhiõigusi ja üldpõhimõtteid järgima ka uurimise ja teabe kogumise algfaasis.

   Kuid isegi kui eeldada esiteks, et topeltesindamise keeldu ja lojaalsuskohustust käsitlevaid kutse-eetika reegleid tuleb pidada ühiste üldpõhimõtete väljenduseks, mida tuleb arvesse võtta komisjoni menetluses, ning teiseks, et advokaadi tegevus ei olnud nende reeglitega kooskõlas, ei tee komisjon viga, kui ta järeldab, et tal oli õigus kasutada trahvide eest kaitse saamise taotluses sisalduvat teavet ja tõendeid, kui kogu teave ja kõik tõendid oli trahvide eest kaitse saamise taotluse esitanud äriühingu valduses olenemata sellest, et advokaat ühe oma endise kliendi suhtes kutsesaladust rikkus. Lisaks, ettevõtja ei ole trahvide eest kaitse saamise taotluse ettevalmistamisel või esitamisel kohustatud kasutama advokaadi abi või esindamist. Viimaseks, advokaadi poolt tema suhtes kohaldatavate riiklike kutse-eetika reeglite rikkumise eest võidakse karistada siseriikliku õiguse alusel.

   (vt punktid 48, 52, 53, 55 ja 56)

5.  Selleks, et ettevõtja tegevus jääks määruse nr 141, millega jäetakse veondus nõukogu määruse nr 17 rakendusalast välja, artikli 1 kohaselt määruse nr 17 kohaldamisalast välja, peab selle eesmärk või tagajärg olema piirata konkurentsi mõnel transporditurul. Kõnealuse määruse põhjenduse 3 kohaselt tuleb selle artikli alusel välja jätta üksnes tegevus, mis puudutab otseselt transporditeenuste osutamist.

   Lisaks, ettevõtja tegevust, mis ei puuduta mitte õhutransporti ennast, vaid tegevust eelturul või järelturul, ei saa pidada tegevuseks, mis puudutab otseselt transporditeenuste osutamist ning selle suhtes ei ole seega määruse nr 141 artikli 1 alusel tehtud erandit.

   Samuti ei näe määruse nr 141 artikkel 1 ette erandit ettevõtja kogu tegevuse suhtes ainuüksi põhjusel, et üks osa tema tegevusest puudutab õhutransporditeenuseid. Järelikult, isegi kui mõnel ettevõtjal on nõudlus transporditeenuste järele eelturul, ei ole selle artikli alusel ette nähtud erandit tegevuse suhtes järelturul, mis ei puuduta otseselt transporditeenuseid.

   (vt punktid 77, 78 ja 81)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 141–143)

7.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 151)

8.  Juhul kui äriühing rikub konkurentsieeskirju, peab ta isikliku vastutuse põhimõtte alusel ka selle rikkumise eest vastutama. Siiski ei ole isikliku vastutuse põhimõttega vastuolus see, et teatud juhtudel peetakse äriühingu tegevuse eest vastutavaks selle äriühingu majandusjärglast.

   Näiteks võib liidu konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutava õigussubjekti majandusjärglast vastutavaks pidada, kui see õigussubjekt on komisjoni otsuse vastuvõtmise hetkeks lõpetatud.

   Teiseks, kui konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutav äriühing annab majandustegevuse asjaomasel turul üle teisele äriühingule ajal, mil need kaks äriühingut kuuluvad samasse ettevõtjasse, võidakse äriühingut, kellele tegevus üle anti, pidada vastutavaks tollal nende kahe äriühingu vahel eksisteerinud struktuuriliste sidemete tõttu.

   Mõlemal juhul on vastutuse omistamine majandusjärglasele põhjendatud konkurentsieeskirjade tõhusa rakendamise eesmärgil. Nimelt, kui komisjonil ei oleks sellist õigust, siis oleks ettevõtjatel lihtne pääseda karistuse määramisest vaid tänu restruktureerimisele, võõrandamisele või muudele õiguslikele või organisatsioonilistele muudatustele. Eesmärk karistada konkurentsieeskirjadega vastuolus oleva tegevuse eest ja hoitavate karistuste abil hoida ära sellise tegevuse kordumine oleks seega ohus.

   (vt punktid 189–193)

9.  Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt võib komisjon oma otsusega määrata ettevõtjatele trahve, kui need tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikuvad ELTL artiklit 101. Selles sättes viidatakse ainult võimalusele ettevõtjaid karistada, kuid ei määrata kindlaks õigussubjekte, kellele trahvi võib määrata. Komisjonil on seega kaalutlusõigus nende õigussubjektide valikul, kellele ta liidu konkurentsieeskirjade rikkumise eest karistuse määrab.

   Selle valiku tegemisel ei ole komisjon siiski täiesti vaba. Ta peab eeskätt järgima liidu õiguse üldpõhimõtteid ning liidu tasandil tagatud põhiõigusi.

   Näiteks, kui komisjon otsustab uurimise käigus jätta trahvi määramata õigussubjektide teatavale kategooriale, kes võisid kuuluda rikkumise toime pannud ettevõtjasse, peab ta järgima muu hulgas võrdse kohtlemise põhimõtet.

   Järelikult ei tohi kriteeriumid, mille komisjon määratleb, et teha vahet õigussubjektidel, kellele ta trahvi määrab, ja neil, kellele ta otsustab trahvi mitte määrata, olla meelevaldsed ning lisaks tuleb neid kohaldada ühtemoodi.

   Komisjon võib seega otsustada jätta trahvid määramata konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud tütarettevõtjate endistele emaettevõtjatele. Sellise lähenemisviisi puhul on komisjonil kaalutlusõigus. Nimelt võib ta kaalutlusõiguse raames võtta arvesse asjaolu, et lähenemisviis, mille kohaselt karistatakse kõiki õigussubjekte, keda on võimalik rikkumise eest vastutavaks pidada, võib oluliselt tema uurimist raskendada.

   Komisjon ei ületa seega oma kaalutlusõiguse piire, kui ta otsustab karistused määrata ainult rikkumises otseselt osalenud äriühingutele ja nende praegustele emaettevõtjatele, keda võib nende tegevuse eest vastutavaks pidada, mitte aga nende endistele emaettevõtjatele.

   (vt punktid 211–214, 216, 217 ja 219)

10.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 229–231 ja 424–428)

11.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 244–248 ja 276)

12.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 251 ja 252)

13.  Vastavalt suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktile 13 teeb komisjon kindlaks kaupade või teenuste väärtuse, mis on rikkumisega otseselt või kaudselt seotud. Kuid uut ekspordisüsteemi käsitleva kartelli puhul rahvusvahelise lennutransiidi teenuste valdkonnas, mis puudutab ekspedeerimisteenuseid kui pakett-teenuseid, ei ületa komisjon neid piire, mille ta endale kehtestas suuniste punktis 13, kui ta kasutab müügiväärtust, mis on saadud ekspedeerimisteenustest kui pakett-teenustest, mitte ainult uue ekspordisüsteemi dokumentide esitamise teenustest.

    (vt punkt 256)

14.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 267, 268 ja 270)

15.  Kartelli olemasolu niisuguse turu eelneval turul, kus pandi toime rikkumine, mille eest trahv määrati, ei ole asjaolu, mille tõttu on komisjon kohustatud kõrvale kalduma suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktis 13 ette nähtud üldmeetodist.

    Nimelt põhjendab müügiväärtuse kriteeriumi kasutamist trahvide arvutamise lähtepunktina muu hulgas asjaolu, et see osa kogukäibest, mis tekkis rikkumise esemeks olevate kaupade või teenuste müügist, on iseenesest parim rikkumise majanduslikku tähtsust kajastav näitaja ning et tegemist on objektiivse kriteeriumiga, mida on lihtne kohaldada.

    Lähenemisviis, mille kohaselt kohustab eelnevat turgu puudutava õigusvastase kartelli olemasolu komisjoni kohandama müügiväärtust, mis on saadud seoses rikkumisega, mis puudutab järgnevat turgu, tooks määramatuse teguri sisse juba trahvide arvutamise esimeses etapis. Nimelt on esiteks mahaarvatavaid summasid üldiselt raske kindlaks määrata. Teiseks, võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks tuleb mahaarvamisi teha mitte ainult juhul, kui õigusvastane kartell puudutab eelnevat turgu, vaid üldisemalt ka kõikidel juhtudel, mil tegurid, mida tuleb pidada liidu õigusega vastuolus olevaks, võivad asjaomaste toodete või teenuste hindadele otseselt või kaudselt mõju avaldada. Kolmandaks, sellise lähenemisviisi tagajärjel võidakse trahvisumma arvutamise alus pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist kahtluse alla seada nendel juhtudel, mil pärast seda kuupäeva avastatakse tegureid, mis võivad sisendite hindadele otsest või kaudset mõju avaldada. Selline lähenemisviis võib seega põhjustada lõputuid ja lahendamatuid vaidlusi, sealhulgas väiteid ebavõrdse kohtlemise kohta.

    (vt punktid 276, 278 ja 280)

16.  Müügiväärtust kasutatakse rikkumise majandusliku tähtsuse asendusväärtusena mitte ainult seetõttu, et see kajastab rikkumise majanduslikku tähtsust ja iga rikkumises osalenud ettevõtja osakaalu, vaid ka seetõttu, et tegemist on objektiivse kriteeriumiga, mida on lihtne kohaldada. Müügiväärtuse viimati nimetatud omadus muudab komisjoni tegevuse ettevõtjate jaoks ettenähtavamaks ning võimaldab neil hinnata selle trahvi suurust, mis neile võidakse õigusvastases kartellis osalemise korral määrata. Müügiväärtuse kriteeriumi kasutamisega suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktis 13 taotletakse seega eeskätt üldise hoiatava mõju eesmärki. Ent miski ei takista seda, et aluslepinguga talle antud liidu konkurentsiõiguse järgimise järelevalve ülesannete raames taotleb komisjon üldpreventsiooni eesmärki, kui ta määrab kindlaks trahvide arvutamise üldise meetodi.

    (vt punkt 291)

17.  Suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktis 29 on esitatud mitteammendav loetelu kergendavatest asjaoludest, mille alusel võidakse teatavatel tingimustel trahvi põhisummat vähendada.

    Nimelt, kui rikkumise on toime pannud mitu ettevõtjat, tuleb uurida iga ettevõtja rikkumises osalemise suhtelist raskust, et kindlaks teha, kas nende suhtes esineb raskendavaid või kergendavaid asjaolusid.

    Kuid eelneval turul sõlmitud kartellikokkuleppe olemasolu ei ole võimalik seostada ühegi suuniste eespool mainitud punktis 29 sõnaselgelt mainitud kergendava asjaoluga.

    (vt punktid 317–319)

18.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 326–329 ja 431)

19.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 341–345)

20.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 361)

21.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 362)

22.  Ajal, mil komisjon saab trahvide eest kaitse saamise taotluse teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punkti 8 alapunkti a tähenduses, ei ole ta veel kõnealusest kartellist teadlik. Seega, nagu täpsustatud koostööteatise punkti 8 alapunkti a 1. joonealuses märkuses, peab ta trahvide eest kaitse saamise taotlust hindama eelnevalt, hinnangu andmisel lähtutakse ainult ettevõtja esitatud teabe laadist ja kvaliteedist.

    Koostööteatisega ei ole seega vastuolus see, kui komisjon annab ettevõtjale tingimusliku kaitse, isegi kui viimase esitatud teave ei võimalda tal veel saada üksikasjalikku ja täpset ülevaadet väidetava kartelli laadist ja ulatusest.

    Nimelt esiteks, kuigi koostööteatise punkti 9 alapunktis a on nõutud, et kaitset trahvide eest taotlev ettevõtja peab komisjonile esitama üksikasjaliku kirjelduse väidetava kartelli ja selle geograafilise ulatuse kohta ning täpsed andmed selle eseme kohta, kehtib see kohustus vaid juhul, kui need on ettevõtjale teada taotluse esitamise ajal. Teiseks, sellise ettevõtja koostööl, kes teavitab teda ebaseaduslikust kokkuleppest, millest komisjon veel teadlik ei olnud, on oluline väärtus, mis võib õigustada kaitset trahvi eest. Nimelt on koostööteatise punkti 8 alapunkti a ja punkti 18 eesmärk hõlbustada komisjonile teadmata rikkumiste avastamist, mis trahvide eest kaitse saamise taotluse esitanud ettevõtjate tõendite puudumisel jääksid salajaseks.

    Järelikult ei nõua koostööteatise punkti 8 alapunkt a ning punktid 9 ja 18, et ettevõtja esitatud andmed kujutaksid endast teavet ja tõendeid, mis puudutavad konkreetselt neid rikkumisi, mille komisjon haldusmenetluse lõpus tuvastab. Piisab sellest, et need võimaldasid tal läbi viia sihipärase uurimise seoses eeldatava rikkumisega, mis hõlmab rikkumist või rikkumisi, mille ta selle menetluse lõpuks tuvastab.

    (vt punktid 368–371)

23.  Määruse nr 773/2004, mis käsitleb ELTL artiklite 101 ja 102 kohaste menetluste teostamist komisjonis, muudetud määrusega nr 622/2008, artikli 10a lõike 1 kohaselt võib komisjon kehtestada pooltele tähtaja, mille jooksul võivad pooled kirjalikult teatada, kas nad on valmis osalema kokkuleppe sõlmimise arutelus, selleks et neil oleks hiljem võimalik esitada nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks. Selle sätte sõnastusest nähtub seega selgelt, et ta ei ole kohustatud pooltega ühendust võtma, vaid et tal on selles küsimuses kaalutlusõigus. Muudetud määruse nr 773/2004 artikli 10a lõike 1 sellist tõlgendust kinnitab määruse nr 622/2008 põhjendus 4, mille kohaselt säilitab komisjon ulatusliku õiguse otsustada, milliste juhtumite puhul on asjakohane uurida poolte huvi kokkuleppe sõlmimise vastu, osaleda arutelus kokkuleppe sõlmimiseks, katkestada kõnealune arutelu või sõlmida lõplik kokkulepe.

    Selles kontekstis on komisjoni praktika selle lähenemisviisiga kooskõlas. Nimelt nähtub teatise, mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartellidega seotud otsuste puhul, mis on võetud vastu vastavalt nõukogu määruse nr 1/2003 artiklitele 7 ja 23, punktist 6, et kuigi menetluse pooltel ei ole õigust sellise menetluse suhtes, uurib komisjon kõikide menetlusosaliste huvi kokkuleppe saavutamise vastu, kui ta leiab, et kokkuleppe sõlmimine võib osutuda juhtumi puhul põhimõtteliselt asjakohaseks. Sellest punktist ilmneb selgelt, et ainult juhul, kui ta leiab, et kokkuleppe sõlmimine võib osutuda juhtumi puhul asjakohaseks, uurib ta asjaomaste ettevõtjate huvi. Järelikult näeb see punkt ka ette võimaluse, et ta asub seisukohale, et kokkuleppe sõlmimine ei ole asjakohane, võtmata eelnevalt asjaomaste pooltega ühendust ja uurimata nende huvi kokkuleppe saavutamise vastu.

    Kuna kokkuleppe eesmärk on nimelt maksimeerida komisjoni ressursside kasutamist tõhusalt ja kiiresti määratud karistuste kaudu, peab komisjon määruse nr 622/2008 põhjenduse 4 kohaselt arvesse võtma tõenäosust jõuda osalevate pooltega mõistliku aja jooksul ühisele seisukohale võimalike vastuväidete ulatuse küsimuses. Selles suhtes võib ta silmas pidada selliseid tegureid nagu osalevate poolte arv, vastutusega seotud tõenäolised vastandlikud seisukohad ja faktide vaidlustamise ulatus. Sellest põhjendusest ilmneb samuti, et komisjon võib arvesse võtta ka muid kaalutlusi peale tõhususe võimaliku kasvu, näiteks pretsedendi loomise võimalust.

    Lisaks on asjaolu, et ettevõtjad teatavad oma huvist kokkuleppes osalemise vastu, üks teguritest, mida komisjon võib arvesse võtta, et otsustada, kas juhtumit on võimalik lahendada kokkuleppega, kuna see tegur võib mõjutada tõenäosust jõuda osalevate pooltega mõistliku aja jooksul ühisele seisukohale võimalike vastuväidete ulatuse küsimuses. Kuid sellise huvist teadaandmise kaal võib varieeruda sõltuvalt menetluse staadiumist. Nimelt võib sellisel juhtumil, kus komisjon on viga tegemata otsustanud kokkuleppemenetlust mitte alustada ja on juba algatanud muu kui kokkuleppemenetluse, kokkuleppe sõlmimisest tuleneda võiv tõhususe kasv osutuda piiratumaks.

    (vt punktid 395, 396, 402 ja 417)