EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

25. veebruar 2014

Kohtuasi F‑155/12

Luis García Domínguez

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Konkurss – Konkursi EPSO/AD/215/11 teade – Reservnimekirja kandmata jätmine – Kandidatuuri tagasilükkamise otsuse põhjendamine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Huvide konflikt

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega L. García Domínguez palub tühistada otsuse, millega avaliku konkursi EPSO/AD/215/11 komisjon otsustas ta selle konkursi reservnimekirja kandmata jätta, ja mõista temale Euroopa Komisjonilt välja kahjuhüvitis.

Otsus:      Jätta hagi ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Jätta L. García Domíngueze kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Eksamite laad ja sisu – Konkursikomisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, III lisa)

2.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõltumatuse ja aususe kohustus – Huvide konflikti oht, juhul kui konkursikomisjoni liikme ja kandidaadi vahel on ametialased suhted – Puudumine

(Personalieeskirjad, III lisa)

3.      Ametnikud – Konkurss – Kandidaatide sobivuse hindamine – Konkursikomisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, III lisa)

1.      Võrdse kohtlemise põhimõte on liidu õiguse aluspõhimõte, mistõttu konkursikomisjon peab seda konkursi käigus kandidaatide puhul rangelt järgima. Kuigi konkursikomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus katsete laadi ja sisu suhtes, on liidu kohus siiski pädev vajalikul määral kontrollima, et tagada kandidaatide võrdne kohtlemine ja konkursikomisjoni valiku objektiivsus.

Kõikidele katsetele on üldiselt ja olemuslikult omane ebavõrdse kohtlemise oht seoses vajadusega piirata katsel määratud teema kohta mõistlikult esitatavate küsimuste arvu. Seega on leidnud kinnitust, et võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud üksnes juhul, kui konkursikomisjon ei ole katsete valikul piiranud ebavõrdsete võimaluste ohtu, mis on kõigile katsetele üldiselt omane.

Mis puudutab siiski valikut teha katse teemal, mis võib anda eelise teatud kandidaatidele, siis selline asjaolu, mis on üldiselt ja olemuslikult omane kõikidele katsetele, ei anna kandidaatidele sellist eelist, millega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. See on nii, kui teema valib konkursikomisjonil kõikidele avaliku konkursi katsetele lubatud kandidaatidele sõltumata nende keelegrupist, ning kui see valik tehti enne kuupäeva, kui saadi teada eelvalikutestide tulemused ja seega konkursi katsetele lubatud kandidaatide nimed.

(vt punktid 24, 25, 28 ja 29)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 12. märts 2008, kohtuasi T‑100/04: Giannini vs.komisjon (punktid 132 ja 133).

2.      Huvide konflikti ohu hindamisel ei tähenda ametialased suhted ametniku ja kolmanda isiku vahel põhimõtteliselt seda, et ametniku sõltumatus on kahjustatud või paistab olevat kahjustatud, kui see ametnik peab otsustama küsimuse, millesse on kaasatud see kolmas isik. Konkursikomisjoni erapooletuse põhimõttest tulenevalt peab konkursikomisjoni liige pealegi hoiduma kandidaadi hindamisest, kui konkursikomisjoni liikme ja kandidaadi vahel on otsene seos.

Sellega seoses tuleb märkida, et asjaolust, et üks konkursikomisjoni liige oli vastutav Euroopa institutsiooni talituse meeskonna eest, kuhu oli tööle võetud üks konkursi kandidaat, ei saa järeldada, et sellel konkursikomisjoni liikmel oli selle kandidaadiga otsene seos.

Muu hulgas ei saa asjaolust, et üks konkursikomisjoni liige on ühe konkursi kandidaadi sõber Facebookis, seda enam tuletada, et nende vahel on otsesed seosed. See, et kaks isikut on selle võrgustiku raames sõbrad, ei tähenda tingimata aga tavatähenduses sõbrasuhte olemasolu, vaid ainult seda, et neil kahel isikul on soov vahetada üldist või tööalast teavet. Lisaks ei saa isik, kes on teise isikuga sõber, tingimata tutvuda kogu tema edastatava teabega, kuna iga Facebooki kasutaja võib nimelt reguleerida seda, millises ulatuses ta oma isikuandmetega tutvuda lubab.

(vt punktid 34, 36 ja 37)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 3. veebruar 2005, kohtuasi T‑137/03: Mancini vs. komisjon (punkt 33); 12. juuli 2005, kohtuasi T‑157/04: De Bry vs. komisjon (punkt 35); eespool viidatud kohtuasi Giannini vs. komisjon (punkt 224).

3.      Konkursikomisjoni poolt kandidaatide teadmiste ja sobivuse hindamisel antud hinnangud ning otsused, millega konkursikomisjon tunnistab kandidaadi katse mittesooritatuks, kujutavad endast väärtusotsustuse väljendust. Nende suhtes on konkursikomisjonil ulatuslik kaalutlusõigus ning liidu kohus saab teostada nende üle kohtulikku kontrolli üksnes konkursikomisjoni tööd reguleerivate normide ilmse rikkumise korral.

Sellega seoses tuleb märkida, et kui väljalangenud kandidaat väidab, et konkursi katse hinne ei ole vastavuses kõrge hindega, mille ta sai sama konkursi teise katse raames, siis see asjaolu ei võimalda asuda seisukohale, et konkursikomisjon tegi ilmse hindamisvea, kuna kandidaadi sooritused järjestikustel katsetel võivad katseti erineda. Pealegi peab konkursikomisjon, kui ta hindab kandidaatide tööalaseid teadmisi, nende võimeid ja motivatsiooni, tuginema üksnes ja eraldivõetuna üksnes kandidaatide sooritustele vastavalt asjaomase konkursiteate nõuetele. Samuti ei saa kandidaat tõhusalt tugineda ühe katse raames talle antud hinde vaidlustamisel oma varasemale pikaajalisele töökogemusele. Lõpuks ei saa kandidaadi isiklik veendumus samuti ilmset hindamisviga tõendada.

(vt punktid 58 ja 59)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 14. juuli 2000, kohtuasi T‑146/99: Teixeira Neves vs. Euroopa Kohus (punkt 41); 5. aprill 2005, kohtuasi T‑336/02: Christensen vs. komisjon (punkt 25).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2012, kohtuasi F‑101/11: Mileva vs. komisjon (punkt 45).