Kohtuasi C‑543/12

Michal Zeman

versus

Krajské riaditeľstvo Policajného zboru v Žiline

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Najvyšší súd Slovenskej republiky)

„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 91/477/EMÜ — Euroopa tulirelvapassi väljastamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis jätavad õiguse sellise passi väljastada üksnes isikutele, kellel on luba vallata tulirelva küttimise või sportlaskmise eesmärgil”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 4. september 2014

1. Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Kodanike õigused – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Samasus õigusega, mis on tagatud ELTL artikli 20 lõikega 2

   (ELTL artikli 20 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 45 lõige 1; nõukogu direktiiv 91/477)

2. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Meetodid – Tõlgendamine liidu sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest lähtudes

3. Õigusaktide ühtlustamine – Tulirelvade omandamine ja valdamine – Direktiiv 91/477 – Siseriiklikud õigusnormid, mis jätavad õiguse Euroopa tulirelvapass väljastada vaid isikutele, kellel on luba vallata tulirelva küttimise või sportlaskmise eesmärgil – Lubatavus

   (Nõukogu direktiiv 91/477, muudetud direktiiviga 2008/51, artikli 1 lõige 4, artikkel 3, artikli 12 lõiked 1 ja 2 ning II lisa)

1.  Iga liidu kodaniku õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 45 lõikega 1, on ELTL artikli 20 lõike 2 esimese lõigu punktiga a tagatud õigus, mida tuleb teostada vastavalt ELTL artikli 20 lõike 2 teisele lõigule aluslepingutes määratletud tingimustel ja ulatuses ja nende alusel võetud meetmete kohaselt. Direktiiv 91/477 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, mis käsitleb ka relva valdajate, eelkõige jahimeeste ja laskesportlaste vaba liikumist, kujutab see endast sellist meedet.

   (vt punkt 39)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 58)

3.  Direktiivi 91/477 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (muudetud direktiiviga 2008/51) tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad Euroopa tulirelvapassi väljastada vaid isikutele, kellel on luba vallata tulirelva küttimise või sportlaskmise eesmärgil.

   Esiteks, antud direktiivi artikkel 3 välistab sõnaselgelt selle, et liikmesriikide võimaluse, võtta siseriiklikus õiguses rangemaid eeskirju kui direktiivis sätestatud, kasutamine võiks piirata liikmesriikide elanikele selle direktiivi artikli 12 lõikega 2 antud õigusi, nimelt jahimeeste ja laskesportlaste – kui nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav tulirelv on kantud – õigusi ja kes võivad seetõttu teatud tingimustel olenemata direktiivi artikli 12 lõikes 1 kehtestatud menetlusest liikuda ühest kohast teise, ilma et nende suhtes rakendataks muid haldusformaalsusi.

   Teiseks, asjaolu, et nimetatud pass väljastatakse isikule, kes siseriiklike sätete kohaselt juba on õiguspärane relva valdaja, annab alust eelduseks, et see ei asenda siseriiklikku luba relvade omandamise ja valdamise valdkonnas.

   Kolmandaks, selle direktiivi artikli 1 lõige 4 viitab direktiivi II lisale, mis passis sisalduvate kohustuslike andmetega osas mainib konkreetselt küttimist ja sportlaskmist. Sellest tuleneb, et nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 4 eesmärk koostoimes artikli 12 lõikega 2 on lihtsustada küttimiseks või sportlaskmiseks mõeldud relvade vedamist.

   (vt punktid 47, 48, 51, 52, 60 ja resolutsioon)