Kohtuasi C‑527/12

Euroopa Komisjon

versus

Saksamaa Liitvabariik

„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Siseturuga kokkusobimatu abi — Tagasinõudmise kohustus — ELTL artikli 108 lõige 2 — Määrus (EÜ) nr 659/1999 — Artikli 14 lõige 3 — Komisjoni otsus — Liikmesriikide võetavad meetmed”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 11. september 2014

1. Riigiabi – Komisjon otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma – Liikmesriikide kohustused – Tagasinõudmise kohustus – Ulatus – Eelnenud olukorra taastamine

   (ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 1)

2. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Siseriikliku õiguse kohaldamine – Tingimused – Komisjoni otsuse kohest ja tõhusat täitmist tagava korra rakendamine – Hindamine juhtumi asjaoludest lähtudes

   (ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 1)

3. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmise kohustuse järgimata jätmine – Vastuväited – Täitmise täielik võimatus – Hindamiskriteeriumid – Täitmisel esinevad raskused – Komisjoni ja liikmesriigi kohustus teha aluslepingule vastava lahenduse leidmiseks koostööd

   (ELL artikli 4 lõige 3; ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 3)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 37, 42)

2.  Liidu õiguses ei nõuta, et siseriiklik ametiasutus peab abisaajalt ebaseadusliku abi tagasi nõudma üksnes komisjoni tagasinõudmise otsuse alusel. Asjaomane liikmesriik võib vabalt valida meetmed, mille abil ta täidab siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasinõudmise kohustuse, tingimusel et valitud meetmed ei kahjusta liidu õiguse ulatust ja tõhusust.

   Seega on liikmesriikide vabadus valida meetmed niisuguse abi tagasinõudmiseks piiratud, kuna need meetmed ei või muuta liidu õigusega nõutavat abi tagastamist tegelikult võimatuks. Siseriiklike menetluste kohaldamise tingimuseks on see, et need peavad võimaldama komisjoni otsuse kohest ja tõhusat täitmist, kusjuures selline tingimus peegeldab tõhususe põhimõtte nõudeid. Järelikult tuleb küsimust, kas asjaomane liikmesriik on nende meetmete valimisega täitnud kohustused siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasinõudmiseks, hinnata igal üksikjuhul eraldi, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest.

   (vt punktid 39–41, 43)

3.  Mis puudutab ebaseadusliku abi tagasinõudmisel olulise viivituse õigustust, siis ainus väide, millele liikmesriik võib komisjoni poolt ELTL artikli 108 lõike 2 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi vastu tugineda, on vastava otsuse täitmise täielik võimatus. Täielik võimatus võib olla oma olemuslikult ka õiguslik, kui see tuleneb siseriiklike kohtute tehtud otsustest, tingimusel et need otsused on liidu õigusega kooskõlas.

   Seega juhul kui selgub, et vaidlusalust abi ei ole võimalik siseriiklike tsiviilõigusnormide alusel tegelikult tagasi nõuda, võib konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades osutuda vajalikuks jätta siseriiklik õigusnorm kohaldamata ja võtta kasutusele muud meetmed, kuna neid meetmeid ei saa siseriiklikust õiguskorrast tingitud põhjustel kohaldamata jätta. Sellega seoses pannakse ELL artikli 4 lõikes 3 ka siseriiklikele kohtutele kohustus teha komisjoni ja liidu kohtutega lojaalset koostööd, mille raames peavad nad rakendama kõiki asjakohaseid üld‑ või erimeetmeid, et tagada liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmine, ja hoiduma meetmetest, mis võiksid ohustada aluslepingu eesmärkide saavutamist.

   Lisaks tuleb ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmiseks väljastatud täitedokumendi kontrollimist siseriikliku kohtu poolt ja sellise dokumendi võimalikku tühistamist käsitada liidu õiguse üldpõhimõtteks oleva tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte lihtsa väljendusena.

   (vt punktid 45, 48, 49, 55 ja 56)