Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62012CJ0438

Weber

Kohtuasi C‑438/12

Irmengard Weber

versus

Mechthilde Weber

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht München)

„Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Artikli 22 punkt 1 — Erandlik kohtualluvus — Kinnisvaraga seotud in rem õigusi puudutavad vaidlused — Ostueesõiguse olemus — Artikli 27 lõige 1 — Pooleliolevad kohtuasjad — Mõiste „menetlused, mille algatavad ühe ja sama eseme ja alusega hagide põhjal ühed ja samad asjaosalised” — Artikli 22 punkti 1 ja artikli 27 lõike 1 vaheline suhe — Artikli 28 lõige 1 — Seotus — Hindamiskriteeriumid menetluse peatamisel”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 3. aprill 2014

  1. Kohtumenetlus – Suuline menetlus – Menetluse uuendamine – Kohustus uuendada suuline menetlus, et võimaldada pooltel esitada oma seisukohad kohtujuristi ettepanekus tõstatatud õiguslike probleemide kohta – Puudumine

    (ELTL artikkel 267; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 83)

  2. Eelotsuse küsimused – Siseriikliku kohtu pädevus – Esitatud küsimuste vajalikkuse ja asjakohasuse hindamine

    (ELTL artikkel 267)

  3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Erandlik kohtualluvus – Kinnisvaraga seotud in rem õigusi puudutavad vaidlused – Mõiste – Hagi, milles vaidlustatakse ostueesõiguse teostamise kehtivust – Hõlmamine

    (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 22 punkt 1)

  4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Pooleliolevad kohtuasjad – Hagid, mis on algatatud erinevate liikmesriikide kohtutes – Kohtul, kellele hagi on esitatud hiljem, on määruse artikli 22 punkti 1 alusel erandlik kohtualluvus – Kohtu, kellele hagi on esitatud hiljem, kohustus peatada menetlus seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena – Puudumine

    (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 22 punkt 1, artikli 27 lõige 1 ja artikli 35 lõige 1)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 28–30)

  2.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 33–37)

  3.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste [tunnustamise ja] täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 22 punkti 1, mille kohaselt on erandlik kohtualluvus selle liikmesriigi kohtutel, kelle territooriumil asub in rem õiguse õiguste objektiks olev kinnisasi, peab tõlgendama nii, et kõnealuses sättes nimetatud vaidlusena, „mille objektiks on kinnisvaraga seotud in rem õigused”, tuleb käsitada hagi, milles palutakse tuvastada, et niisuguse ostueesõiguse teostamine, millega kinnisasi on koormatud ja mis tekitab tagajärgi kõigile, on kehtetu.

    Nimelt tekitab ostueesõigus, mis koormab kinnisasja ja on kantud kinnistusraamatusse, tagajärgi mitte ainult võlgnikule, vaid annab ostueesõiguse omanikule õiguse nõuda omandi üleandmist ka kolmandatelt isikutelt nii, et kui kolmas isik ja koormatud kinnisasja omanik sõlmivad müügilepingu, siis ostuõigust kehtivalt teostades on tagajärjeks see, et ostueesõiguse omaniku suhtes on müük kehtetu ja loetakse, et leping on sõlmitud ostueesõiguse omaniku ja kinnisasja omaniku vahel samadel tingimustel, nagu oli kokku lepitud kinnisasja omaniku ja kolmanda isiku vahel. Sellest nähtub, et kui kolmandast isikust ostja vaidlustab ostueesõiguse teostamise kehtivust, on hagi eesmärk sisuliselt teha kindlaks, kas ostueesõiguse teostamine võimaldab tagada omanikule seda, et vaidlusaluse kinnisasja omandiõigus läheb üle. Selliste asjaolude korral on tegemist vaidlusega kinnisvaraga seotud in rem õiguste üle ja asja suhtes kohaldatakse forum rei sitae erandlikku kohtualluvust.

    (vt punktid 45–47 ja resolutsiooni punkt 1)

  4.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste [tunnustamise ja] täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 27 lõiget 1 peab tõlgendama nii, et enne kui kohus, kelle poole on pöördutud hiljem, peatab nimetatud sätet kohaldades menetluse, peab ta hindama, kas seetõttu, et määruse artikli 22 punktis 1 ette nähtud erandliku kohtualluvuse sätteid on eiratud, jätavad teised liikmesriigid esimesena hagiavalduse saanud kohtu sisulise otsuse määruse artikli 35 lõike 1 alusel tunnustamata.

    Kui kohus, kellele esitati hagi esimesena, teeb otsuse määruse nr 44/2001 artikli 22 punkti 1 eirates, ei saa seda otsust tunnustada selle liikmesriigi kohus, kellele esitati hagi hiljem. Neil asjaoludel ei ole kohtul, kelle poole pöörduti hiljem, enam õigust menetlust peatada ega pädevusest loobuda ja ta peab tegema asjas sisulise otsuse nõude kohta, millega tema poole pöörduti, et tagada erandliku kohtualluvuse eeskirja täitmine.

    (vt punktid 55, 56, 60 ja resolutsiooni punkt 2)

Top

Kohtuasi C‑438/12

Irmengard Weber

versus

Mechthilde Weber

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht München)

„Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Artikli 22 punkt 1 — Erandlik kohtualluvus — Kinnisvaraga seotud in rem õigusi puudutavad vaidlused — Ostueesõiguse olemus — Artikli 27 lõige 1 — Pooleliolevad kohtuasjad — Mõiste „menetlused, mille algatavad ühe ja sama eseme ja alusega hagide põhjal ühed ja samad asjaosalised” — Artikli 22 punkti 1 ja artikli 27 lõike 1 vaheline suhe — Artikli 28 lõige 1 — Seotus — Hindamiskriteeriumid menetluse peatamisel”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 3. aprill 2014

  1. Kohtumenetlus — Suuline menetlus — Menetluse uuendamine — Kohustus uuendada suuline menetlus, et võimaldada pooltel esitada oma seisukohad kohtujuristi ettepanekus tõstatatud õiguslike probleemide kohta — Puudumine

    (ELTL artikkel 267; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 83)

  2. Eelotsuse küsimused — Siseriikliku kohtu pädevus — Esitatud küsimuste vajalikkuse ja asjakohasuse hindamine

    (ELTL artikkel 267)

  3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Erandlik kohtualluvus — Kinnisvaraga seotud in rem õigusi puudutavad vaidlused — Mõiste — Hagi, milles vaidlustatakse ostueesõiguse teostamise kehtivust — Hõlmamine

    (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 22 punkt 1)

  4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Pooleliolevad kohtuasjad — Hagid, mis on algatatud erinevate liikmesriikide kohtutes — Kohtul, kellele hagi on esitatud hiljem, on määruse artikli 22 punkti 1 alusel erandlik kohtualluvus — Kohtu, kellele hagi on esitatud hiljem, kohustus peatada menetlus seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena — Puudumine

    (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 22 punkt 1, artikli 27 lõige 1 ja artikli 35 lõige 1)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 28–30)

  2.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 33–37)

  3.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste [tunnustamise ja] täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 22 punkti 1, mille kohaselt on erandlik kohtualluvus selle liikmesriigi kohtutel, kelle territooriumil asub in rem õiguse õiguste objektiks olev kinnisasi, peab tõlgendama nii, et kõnealuses sättes nimetatud vaidlusena, „mille objektiks on kinnisvaraga seotud in rem õigused”, tuleb käsitada hagi, milles palutakse tuvastada, et niisuguse ostueesõiguse teostamine, millega kinnisasi on koormatud ja mis tekitab tagajärgi kõigile, on kehtetu.

    Nimelt tekitab ostueesõigus, mis koormab kinnisasja ja on kantud kinnistusraamatusse, tagajärgi mitte ainult võlgnikule, vaid annab ostueesõiguse omanikule õiguse nõuda omandi üleandmist ka kolmandatelt isikutelt nii, et kui kolmas isik ja koormatud kinnisasja omanik sõlmivad müügilepingu, siis ostuõigust kehtivalt teostades on tagajärjeks see, et ostueesõiguse omaniku suhtes on müük kehtetu ja loetakse, et leping on sõlmitud ostueesõiguse omaniku ja kinnisasja omaniku vahel samadel tingimustel, nagu oli kokku lepitud kinnisasja omaniku ja kolmanda isiku vahel. Sellest nähtub, et kui kolmandast isikust ostja vaidlustab ostueesõiguse teostamise kehtivust, on hagi eesmärk sisuliselt teha kindlaks, kas ostueesõiguse teostamine võimaldab tagada omanikule seda, et vaidlusaluse kinnisasja omandiõigus läheb üle. Selliste asjaolude korral on tegemist vaidlusega kinnisvaraga seotud in rem õiguste üle ja asja suhtes kohaldatakse forum rei sitae erandlikku kohtualluvust.

    (vt punktid 45–47 ja resolutsiooni punkt 1)

  4.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste [tunnustamise ja] täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 27 lõiget 1 peab tõlgendama nii, et enne kui kohus, kelle poole on pöördutud hiljem, peatab nimetatud sätet kohaldades menetluse, peab ta hindama, kas seetõttu, et määruse artikli 22 punktis 1 ette nähtud erandliku kohtualluvuse sätteid on eiratud, jätavad teised liikmesriigid esimesena hagiavalduse saanud kohtu sisulise otsuse määruse artikli 35 lõike 1 alusel tunnustamata.

    Kui kohus, kellele esitati hagi esimesena, teeb otsuse määruse nr 44/2001 artikli 22 punkti 1 eirates, ei saa seda otsust tunnustada selle liikmesriigi kohus, kellele esitati hagi hiljem. Neil asjaoludel ei ole kohtul, kelle poole pöörduti hiljem, enam õigust menetlust peatada ega pädevusest loobuda ja ta peab tegema asjas sisulise otsuse nõude kohta, millega tema poole pöörduti, et tagada erandliku kohtualluvuse eeskirja täitmine.

    (vt punktid 55, 56, 60 ja resolutsiooni punkt 2)

Top