Liidetud kohtuasjad C‑404/12 P ja C‑405/12 P

Euroopa Liidu Nõukogu

ja

Euroopa Komisjon

versus

Stichting Natuur en Milieu

ja

Pesticide Action Network Europe

„Apellatsioonkaebus — Määrus (EÜ) nr 149/2008 — Määrus, milles sätestatakse pestitsiidide jääkide piirnormid — Selle määrusega peale määruse (EÜ) nr 1367/2006 alusel esitatud vaie — Komisjoni otsus, millega vaided loeti vastuvõetamatuks — Üksikmeede — Århusi konventsioon — Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kehtivus selle konventsiooniga arvestades”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 13. jaanuar 2015

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Nõuded, millega taotletakse põhjenduste asendamist – Vastuvõetamatus

   (Euroopa Kohtu kodukord, artikli 169 lõige 1 ja artikli 178 lõige 1)

2. Rahvusvahelised lepingud – Liidu sõlmitud lepingud – Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Mõju – Ülimuslikkus liidu teisese õiguse aktide suhtes – Liidu teisese õiguse akti õiguspärasuse kontrollimine selle konventsiooni sätete alusel – Tingimused – Sätted, mis ei ole tingimusetud ja piisavalt täpsed – Välistamine

   (EÜ artikli 300 lõige 7 (nüüd ELTL artikli 216 lõige 2); Århusi konventsioon, artikli 9 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikli 10 lõige 1)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 30–32)

2.  EÜ artikli 300 lõike 7 alusel (nüüd ELTL artikli 216 lõige 2) seovad liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud liidu institutsioone ja on seega ülimuslikud institutsioonide aktide suhtes. Sellise rahvusvahelise lepingu sätetele, mille pool liit on, saab liidu teisese õiguse akti peale esitatud tühistamishagi või sellise akti õigusvastasusel põhineva vastuväite toetuseks tugineda siiski üksnes tingimusel, et esiteks selle lepingu laad ja ülesehitus seda ei välista ning teiseks, et lepingu sätted on oma sisult tingimusetud ja piisavalt täpsed.

   Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 ei sisalda ühtegi tingimusetut ja piisavalt täpset kohustust, mis mõjutaks otseselt eraõiguslike isikute õiguslikku olukorda, ning see ei vasta seetõttu nimetatud tingimustele. Sellest tulenevalt ei saa liidu kohtus tugineda sellele sättele, et hinnata määruse nr 1367/2006 (Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikli 10 lõike 1 õiguspärasust.

   On küll tõsi, et Euroopa Kohus on leidnud ka seda, et juhul, kui liit on soovinud rakendada Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingute raames võetud konkreetset kohustust või kui asjaomane liidu õigusakt viitab sõnaselgelt selliste lepingute konkreetsetele sätetele, on Euroopa Kohus pädev kontrollima asjaomase õigusakti ja selle rakendamiseks võetud õigusaktide õiguspärasust nende lepingute eeskirjade alusel. Need kaks erandit on siiski õigustatud ainult nende kohaldamise aluseks olnud lepingute eripära tõttu ja neid ei saa sellise eripära puudumisel pidada asjakohasteks selle väljaselgitamisel, kas Århusi konventsiooni artikli 9 lõikele 3 saab liidu kohtus tugineda, et hinnata määruse nr 1367/2006 artikli 10 lõike 1 õiguspärasust.

   (vt punktid 44, 46–50, 60)

Liidetud kohtuasjad C‑404/12 P ja C‑405/12 P

Euroopa Liidu Nõukogu

ja

Euroopa Komisjon

versus

Stichting Natuur en Milieu

ja

Pesticide Action Network Europe

„Apellatsioonkaebus — Määrus (EÜ) nr 149/2008 — Määrus, milles sätestatakse pestitsiidide jääkide piirnormid — Selle määrusega peale määruse (EÜ) nr 1367/2006 alusel esitatud vaie — Komisjoni otsus, millega vaided loeti vastuvõetamatuks — Üksikmeede — Århusi konventsioon — Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kehtivus selle konventsiooniga arvestades”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 13. jaanuar 2015

1. Apellatsioonkaebus — Väited — Nõuded, millega taotletakse põhjenduste asendamist — Vastuvõetamatus

   (Euroopa Kohtu kodukord, artikli 169 lõige 1 ja artikli 178 lõige 1)

2. Rahvusvahelised lepingud — Liidu sõlmitud lepingud — Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) — Mõju — Ülimuslikkus liidu teisese õiguse aktide suhtes — Liidu teisese õiguse akti õiguspärasuse kontrollimine selle konventsiooni sätete alusel — Tingimused — Sätted, mis ei ole tingimusetud ja piisavalt täpsed — Välistamine

   (EÜ artikli 300 lõige 7 (nüüd ELTL artikli 216 lõige 2); Århusi konventsioon, artikli 9 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikli 10 lõige 1)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 30–32)

2.  EÜ artikli 300 lõike 7 alusel (nüüd ELTL artikli 216 lõige 2) seovad liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud liidu institutsioone ja on seega ülimuslikud institutsioonide aktide suhtes. Sellise rahvusvahelise lepingu sätetele, mille pool liit on, saab liidu teisese õiguse akti peale esitatud tühistamishagi või sellise akti õigusvastasusel põhineva vastuväite toetuseks tugineda siiski üksnes tingimusel, et esiteks selle lepingu laad ja ülesehitus seda ei välista ning teiseks, et lepingu sätted on oma sisult tingimusetud ja piisavalt täpsed.

   Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 ei sisalda ühtegi tingimusetut ja piisavalt täpset kohustust, mis mõjutaks otseselt eraõiguslike isikute õiguslikku olukorda, ning see ei vasta seetõttu nimetatud tingimustele. Sellest tulenevalt ei saa liidu kohtus tugineda sellele sättele, et hinnata määruse nr 1367/2006 (Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikli 10 lõike 1 õiguspärasust.

   On küll tõsi, et Euroopa Kohus on leidnud ka seda, et juhul, kui liit on soovinud rakendada Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingute raames võetud konkreetset kohustust või kui asjaomane liidu õigusakt viitab sõnaselgelt selliste lepingute konkreetsetele sätetele, on Euroopa Kohus pädev kontrollima asjaomase õigusakti ja selle rakendamiseks võetud õigusaktide õiguspärasust nende lepingute eeskirjade alusel. Need kaks erandit on siiski õigustatud ainult nende kohaldamise aluseks olnud lepingute eripära tõttu ja neid ei saa sellise eripära puudumisel pidada asjakohasteks selle väljaselgitamisel, kas Århusi konventsiooni artikli 9 lõikele 3 saab liidu kohtus tugineda, et hinnata määruse nr 1367/2006 artikli 10 lõike 1 õiguspärasust.

   (vt punktid 44, 46–50, 60)