Kohtuasi C‑326/12

Rita van Caster

ja

Patrick van Caster

versus

Finanzamt Essen-Süd

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf)

„Eelotsusetaotlus — Kapitali vaba liikumine — ELTL artikkel 63 — Investeerimisfondidest saadud tulu maksustamine — Investeerimisfondide kohustus teave teatavaks teha ja avaldada — Investeerimisfondidest saadud sellise tulu kindlasummaline maksustamine, mille osas ei ole teatavaks tegemise ja avaldamise kohustust täidetud”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 9. oktoober 2014

Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid – Tulumaks – Investeerimisfondidest saadud tulu maksustamine – Siseriiklikud õigusnormid, mis kohustavad residendist ja mitteresidendist investeerimisfonde teavet teatavaks tegema ja avaldama – Nendest fondidest saadud tulu kindlasummaline maksustamine nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral – Piirang – Põhjendatus – Tingimused – Siseriiklikud õigusnormid, mis ei võimalda maksukohustuslasel esitada oma tegelikku tulu tõendavaid tõendeid või teavet – Lubamatus

(ELTL artikkel 63)

ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, mis sätestavad, et kui mitteresidendist investeerimisfond ei täida nendes õigusnormides ette nähtud teabe teatavaks tegemise ja avaldamise kohustust, mida kohaldatakse eristamatult nii residendist kui ka mitteresidendist fondidele, rakendub tulu suhtes, mida maksukohustuslane saab nendest investeerimisfondidest, kindlasummalise maksustamise kord, kuna need õigusnormid ei võimalda maksukohustuslasel esitada oma tegelikku tulu tõendavaid tõendeid või teavet.

Nimelt arvestades nende kohustuste laadi, ei täida neid tõenäoliselt investeerimisfond, kes ei tegutse maksu kohaldava liikmesriigi turul ja kes ei otsi aktiivselt seal tegutsemise võimalusi. Kuna niisugused fondid on üldjuhul mitteresidendid, võivad sellised siseriiklikud õigusnormid pärssida asjassepuutuva liikmesriigi investori tahet omandada mitteresidendist investeerimisfondi osakuid, kuna selle investeeringu osas võidakse tema suhtes kohaldada ebasoodsat kindlasummalist maksustamiskorda, ilma et tal oleks võimalik esitada oma tegelikku tulu tõendavaid tõendeid või teavet.

Selliste õigusnormide puhul on seega tegemist kapitali vaba liikumise piiranguga, mis on ELTL artikliga 63 üldjuhul keelatud.

Tõsi, nii vajadus tagada maksujärelevalve tõhusus kui ka vajadus tagada maksude sissenõudmise tõhusus kujutavad endast sellist ülekaalukat üldist huvi, mis võib niisugust piirangut õigustada.

Ent liikmesriigi õigusaktid, mis tõkestavad täielikult selle liikmesriigi maksukohustuslastel, kes on omandanud mitteresidendist investeerimisfondi osakuid, niisuguste tõendite esitamist, mis vastavad muu hulgas esitamise osas teistsugustele tingimustele kui need, mis on ette nähtud esimese liikmesriigi seadusega siseriiklike investeeringute kohta, lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik maksujärelevalve tõhususe saavutamiseks.

Nimelt ei saa a priori välistada, et need maksukohustuslased suudavad esitada asjakohaseid tõendeid, mille alusel maksustava liikmesriigi maksuhaldurid saavad selgelt ja täpselt kontrollida andmeid, mis on vajalikud investeerimisfondidest saadud tulult tasumisele kuuluva maksu õigeks kindlaksmääramiseks. Kuigi on tõsi, et sel maksukohustustel ei pruugi endal olla kogu nõutud teavet, ei ole välistatud, et nad võivad selle mitteresidendist investeerimisfondilt saada ja edastada selle maksuhaldurile.

(vt punktid 36–38, 46, 49–51, 58 ja resolutsioon)

Kohtuasi C‑326/12

Rita van Caster

ja

Patrick van Caster

versus

Finanzamt Essen-Süd

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf)

„Eelotsusetaotlus — Kapitali vaba liikumine — ELTL artikkel 63 — Investeerimisfondidest saadud tulu maksustamine — Investeerimisfondide kohustus teave teatavaks teha ja avaldada — Investeerimisfondidest saadud sellise tulu kindlasummaline maksustamine, mille osas ei ole teatavaks tegemise ja avaldamise kohustust täidetud”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 9. oktoober 2014

Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus — Piirangud — Maksuõigusnormid — Tulumaks — Investeerimisfondidest saadud tulu maksustamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis kohustavad residendist ja mitteresidendist investeerimisfonde teavet teatavaks tegema ja avaldama — Nendest fondidest saadud tulu kindlasummaline maksustamine nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral — Piirang — Põhjendatus — Tingimused — Siseriiklikud õigusnormid, mis ei võimalda maksukohustuslasel esitada oma tegelikku tulu tõendavaid tõendeid või teavet — Lubamatus

(ELTL artikkel 63)

ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, mis sätestavad, et kui mitteresidendist investeerimisfond ei täida nendes õigusnormides ette nähtud teabe teatavaks tegemise ja avaldamise kohustust, mida kohaldatakse eristamatult nii residendist kui ka mitteresidendist fondidele, rakendub tulu suhtes, mida maksukohustuslane saab nendest investeerimisfondidest, kindlasummalise maksustamise kord, kuna need õigusnormid ei võimalda maksukohustuslasel esitada oma tegelikku tulu tõendavaid tõendeid või teavet.

Nimelt arvestades nende kohustuste laadi, ei täida neid tõenäoliselt investeerimisfond, kes ei tegutse maksu kohaldava liikmesriigi turul ja kes ei otsi aktiivselt seal tegutsemise võimalusi. Kuna niisugused fondid on üldjuhul mitteresidendid, võivad sellised siseriiklikud õigusnormid pärssida asjassepuutuva liikmesriigi investori tahet omandada mitteresidendist investeerimisfondi osakuid, kuna selle investeeringu osas võidakse tema suhtes kohaldada ebasoodsat kindlasummalist maksustamiskorda, ilma et tal oleks võimalik esitada oma tegelikku tulu tõendavaid tõendeid või teavet.

Selliste õigusnormide puhul on seega tegemist kapitali vaba liikumise piiranguga, mis on ELTL artikliga 63 üldjuhul keelatud.

Tõsi, nii vajadus tagada maksujärelevalve tõhusus kui ka vajadus tagada maksude sissenõudmise tõhusus kujutavad endast sellist ülekaalukat üldist huvi, mis võib niisugust piirangut õigustada.

Ent liikmesriigi õigusaktid, mis tõkestavad täielikult selle liikmesriigi maksukohustuslastel, kes on omandanud mitteresidendist investeerimisfondi osakuid, niisuguste tõendite esitamist, mis vastavad muu hulgas esitamise osas teistsugustele tingimustele kui need, mis on ette nähtud esimese liikmesriigi seadusega siseriiklike investeeringute kohta, lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik maksujärelevalve tõhususe saavutamiseks.

Nimelt ei saa a priori välistada, et need maksukohustuslased suudavad esitada asjakohaseid tõendeid, mille alusel maksustava liikmesriigi maksuhaldurid saavad selgelt ja täpselt kontrollida andmeid, mis on vajalikud investeerimisfondidest saadud tulult tasumisele kuuluva maksu õigeks kindlaksmääramiseks. Kuigi on tõsi, et sel maksukohustustel ei pruugi endal olla kogu nõutud teavet, ei ole välistatud, et nad võivad selle mitteresidendist investeerimisfondilt saada ja edastada selle maksuhaldurile.

(vt punktid 36–38, 46, 49–51, 58 ja resolutsioon)