Kohtuasi C‑272/12 P

Euroopa Komisjon

versus

Iirimaa jt

„Apellatsioonkaebus — Riigiabi — Mineraalõli aktsiisist vabastamine — Kohtu algatus — Liidu kohtu omal algatusel tõstatatud väide — Maksualaste õigusaktide ühtlustamise ja riigiabi kontrolli vaheline suhte — Nõukogu ja komisjoni vastav pädevus — Õiguskindluse põhimõte — Liidu aktide õiguspärasuse eeldamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 10. detsember 2013

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Ultra petita otsustamise keelu põhimõtte rikkumine – Tühistamishagi komisjoni riigiabi käsitleva otsuse peale – Vaidlustatud otsuse sisulist õiguspärasust puudutava väite, millele hageja ei ole viidanud, kontrollimine Üldkohtu omal algatusel – Õigusnormi rikkumine

   (EÜ artikli 87 lõige 1; ELTL artikkel 263; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)

2. Riigiabi – Nõukogu ja komisjoni vastav pädevus – Nõukogu otsus, mis annab vastavalt direktiivile 92/81 (mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta) liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastus – Mõju puudumine nende pädevuste aluslepinguga ette nähtud jaotusele

   (EÜ artiklid 87 ja 88; nõukogu direktiiv 92/81, artikli 8 lõige 4)

3. Riigiabi – Mõiste – Objektiivsest olukorrast lähtuv ja institutsioonide tegevusest sõltumatu hindamine – Nimetatud tegevuse arvessevõtmine kokkusobimatu abi tagasinõudmise kohustuse hindamisel – Õiguspärase ootuse kaitse – Õiguskindlus

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

1.  Liidu kohtutes toimuvat menetlust reguleerivatest eeskirjadest, eelkõige Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõikest 1 tuleneb, et põhimõtteliselt määravad kindlaks ja piiritlevad vaidluse pooled ning liidu kohus ei saa teha otsust ultra petita. Kui teatava väite võib või peab esitama omal algatusel, nagu näiteks otsuse, mille tühistamist on taotletud, põhjenduse puudumine või ebapiisav põhjendamine, mis kuulub oluliste menetlusnormide alla, siis nimetatud otsuse sisulist õiguspärasust puudutavat väidet, mis käsitleb aluslepingute või selle rakendusnormide rikkumist ELTL artikli 263 tähenduses, saab liidu kohus seevastu analüüsida üksnes siis, kui hageja on sellele viidanud.

   Seega ei saa omal algatusel esitada EÜ artikli 87 lõike 1 rikkumise väidet, mis põhineb asjaolul, et kõnealune meede ei ole riigiga seostatav.

   Sellest tuleneb, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuses õigusnormi, kui ta tõstatas omal algatusel väite, mille kohaselt ei ole alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatavate mineraalõlide aktsiisivabastused seostatavad liikmesriikidega, vaid liiduga, ja leidis, et need ei kujuta endast sel põhjusel riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.

   (vt punktid 27–29 ja 36)

2.  Direktiivi 92/28 (mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta) artikli 8 lõikes 4 ette nähtud menetlusel, mis andis nõukogule õiguse komisjoni ettepanekul ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada teatavatel poliitilistel kaalutlustel niisuguse vabastuse või vähenduse, mida ei ole nimetatud direktiivis ette nähtud, on teistsugune eesmärk ja kohaldamisala kui EÜ artiklis 88 ette nähtud korral.

   Korraldades EÜ artikli 88 abil komisjonipoolse riigiabi pideva uurimise ja kontrollimise, on aluslepingu eesmärk see, et abi võimalik ühisturuga kokkusobimatuks tunnistamine toimub Üldkohtu ja Euroopa Kohtu kontrolli alla kuuluva sobiva menetluse käigus, mille rakendamine on komisjoni ülesanne. EÜ artiklite 87 ja 88 alusel on komisjonile seega antud ka keskne roll abi võimaliku kokkusobimatuse tuvastamisel. Nõukogule riigiabi valdkonnas EÜ artikli 88 lõike 2 kolmanda lõiguga antud pädevus on iseenesest erandliku olemusega, mis tähendab, et seda tuleb kindlasti kitsalt tõlgendada.

   Seega nõukogu otsus, mis annab direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 4 kohaselt liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastuse, ei saa takistada komisjonil selle pädevuse teostamist, mis tal on aluslepingust tulenevalt, ning järelikult ei saa takistada komisjonil EÜ artiklis 88 ette nähtud menetluse rakendamist selleks, et kontrollida, kas see vabastus kujutab endast riigiabi, ja selle menetluse tulemusel vajadusel abi tagasinõudmise otsuse vastuvõtmist.

   (vt punktid 47–49)

3.  Riigiabi mõiste vastab objektiivsele olukorrale ning ei saa sõltuda institutsioonide tegevusest või avaldustest. Järelikult asjaolu, et otsused, millega kiideti heaks alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatavate mineraalõlide aktsiisivabastused, võeti vastu komisjoni ettepanekul, ei saa takistada kõnealuste vabastuste kvalifitseerimist riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui täidetud on tingimused, mille kohaselt on tegemist riigiabiga. Mis puudutab ühisturuga kokkusobimatu abiga tagasinõudmise kohustust, siis tuleb niisugust tingimust samas vaadelda õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid arvestades.

   (vt punkt 53)

Kohtuasi C‑272/12 P

Euroopa Komisjon

versus

Iirimaa jt

„Apellatsioonkaebus — Riigiabi — Mineraalõli aktsiisist vabastamine — Kohtu algatus — Liidu kohtu omal algatusel tõstatatud väide — Maksualaste õigusaktide ühtlustamise ja riigiabi kontrolli vaheline suhte — Nõukogu ja komisjoni vastav pädevus — Õiguskindluse põhimõte — Liidu aktide õiguspärasuse eeldamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 10. detsember 2013

1. Apellatsioonkaebus — Väited — Ultra petita otsustamise keelu põhimõtte rikkumine — Tühistamishagi komisjoni riigiabi käsitleva otsuse peale — Vaidlustatud otsuse sisulist õiguspärasust puudutava väite, millele hageja ei ole viidanud, kontrollimine Üldkohtu omal algatusel — Õigusnormi rikkumine

   (EÜ artikli 87 lõige 1; ELTL artikkel 263; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)

2. Riigiabi — Nõukogu ja komisjoni vastav pädevus — Nõukogu otsus, mis annab vastavalt direktiivile 92/81 (mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta) liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastus — Mõju puudumine nende pädevuste aluslepinguga ette nähtud jaotusele

   (EÜ artiklid 87 ja 88; nõukogu direktiiv 92/81, artikli 8 lõige 4)

3. Riigiabi — Mõiste — Objektiivsest olukorrast lähtuv ja institutsioonide tegevusest sõltumatu hindamine — Nimetatud tegevuse arvessevõtmine kokkusobimatu abi tagasinõudmise kohustuse hindamisel — Õiguspärase ootuse kaitse — Õiguskindlus

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

1.  Liidu kohtutes toimuvat menetlust reguleerivatest eeskirjadest, eelkõige Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõikest 1 tuleneb, et põhimõtteliselt määravad kindlaks ja piiritlevad vaidluse pooled ning liidu kohus ei saa teha otsust ultra petita. Kui teatava väite võib või peab esitama omal algatusel, nagu näiteks otsuse, mille tühistamist on taotletud, põhjenduse puudumine või ebapiisav põhjendamine, mis kuulub oluliste menetlusnormide alla, siis nimetatud otsuse sisulist õiguspärasust puudutavat väidet, mis käsitleb aluslepingute või selle rakendusnormide rikkumist ELTL artikli 263 tähenduses, saab liidu kohus seevastu analüüsida üksnes siis, kui hageja on sellele viidanud.

   Seega ei saa omal algatusel esitada EÜ artikli 87 lõike 1 rikkumise väidet, mis põhineb asjaolul, et kõnealune meede ei ole riigiga seostatav.

   Sellest tuleneb, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuses õigusnormi, kui ta tõstatas omal algatusel väite, mille kohaselt ei ole alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatavate mineraalõlide aktsiisivabastused seostatavad liikmesriikidega, vaid liiduga, ja leidis, et need ei kujuta endast sel põhjusel riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.

   (vt punktid 27–29 ja 36)

2.  Direktiivi 92/28 (mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta) artikli 8 lõikes 4 ette nähtud menetlusel, mis andis nõukogule õiguse komisjoni ettepanekul ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada teatavatel poliitilistel kaalutlustel niisuguse vabastuse või vähenduse, mida ei ole nimetatud direktiivis ette nähtud, on teistsugune eesmärk ja kohaldamisala kui EÜ artiklis 88 ette nähtud korral.

   Korraldades EÜ artikli 88 abil komisjonipoolse riigiabi pideva uurimise ja kontrollimise, on aluslepingu eesmärk see, et abi võimalik ühisturuga kokkusobimatuks tunnistamine toimub Üldkohtu ja Euroopa Kohtu kontrolli alla kuuluva sobiva menetluse käigus, mille rakendamine on komisjoni ülesanne. EÜ artiklite 87 ja 88 alusel on komisjonile seega antud ka keskne roll abi võimaliku kokkusobimatuse tuvastamisel. Nõukogule riigiabi valdkonnas EÜ artikli 88 lõike 2 kolmanda lõiguga antud pädevus on iseenesest erandliku olemusega, mis tähendab, et seda tuleb kindlasti kitsalt tõlgendada.

   Seega nõukogu otsus, mis annab direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 4 kohaselt liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastuse, ei saa takistada komisjonil selle pädevuse teostamist, mis tal on aluslepingust tulenevalt, ning järelikult ei saa takistada komisjonil EÜ artiklis 88 ette nähtud menetluse rakendamist selleks, et kontrollida, kas see vabastus kujutab endast riigiabi, ja selle menetluse tulemusel vajadusel abi tagasinõudmise otsuse vastuvõtmist.

   (vt punktid 47–49)

3.  Riigiabi mõiste vastab objektiivsele olukorrale ning ei saa sõltuda institutsioonide tegevusest või avaldustest. Järelikult asjaolu, et otsused, millega kiideti heaks alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatavate mineraalõlide aktsiisivabastused, võeti vastu komisjoni ettepanekul, ei saa takistada kõnealuste vabastuste kvalifitseerimist riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui täidetud on tingimused, mille kohaselt on tegemist riigiabiga. Mis puudutab ühisturuga kokkusobimatu abiga tagasinõudmise kohustust, siis tuleb niisugust tingimust samas vaadelda õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid arvestades.

   (vt punkt 53)