Kohtuasi C‑243/12 P

FLS Plast A/S

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Konkurents — Kartellid — Tööstuslike kilekottide sektor — EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus — Üldkohtu täielik pädevus — Põhjendamiskohustus — Emaettevõtjale tütarettevõtja rikkumise süüks panemine — Emaettevõtja vastutus tütarettevõtjale määratud trahvi tasumise eest — Proportsionaalsus — Menetlus Üldkohtus — Lahendi tegemise mõistlik aeg”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 19. juuni 2014

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduse peale esitatud väide – Väide, mille eesmärk on kahtluse alla seada vaidlustatud kohtuotsuse põhjendatus – Vaidlustatud kohtuotsusest endast tingitud väide – Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)

2. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Ümberlükatavus – Tõendamiskoormis – Süütuse presumptsiooni rikkumine – Puudumine

   (ELTL artiklid 101 ja 102; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 48; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

3. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)

4. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Põhjendamiskohustuse ulatus

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artiklid 56 ja 58; Üldkohtu kodukord, artikkel 81)

5. Apellatsioonkaebus – Väited – Kohtuotsuse põhjendused, milles on rikutud liidu õigust – Muudele õiguslikele põhjendustele tuginev resolutsioon – Rahuldamata jätmine

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)

6. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Koostöö hetkel majandusüksuse vajalikkus

   (ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04, peatüki D punkt 2)

7. Konkurents – Liidu eeskirjad – Tütarettevõtja toimepandud rikkumine – Emaettevõtja vastutus – Solidaarvastutus trahvi maksmise eest – Ulatus – Emaettevõtja ja tütarettevõtja, kes rikkumise toimepanemise ajal moodustasid ühe ettevõtja ELTL artikli 101 tähenduses ja kes lõpetasid selles vormis tegutsemise trahvi määramise otsuse tegemise kuupäeval – Tagajärjed trahvi maksimumsumma määramisele

   (ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

8. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Tagamine Euroopa Kohtu poolt – Igaühe õigus õiglasele menetlusele – Mõistliku aja nõude järgimine – Euroopa inimõiguste konventsioonis kehtestamine – Viide Euroopa Liidu põhiõiguste hartale – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

9. Kohtumenetlus – Üldkohtu menetluse kestus – Mõistlik tähtaeg – Õigusvaidlus konkurentsinormide rikkumise üle – Mõistliku tähtaja järgimata jätmine – Tagajärjed

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

10. Lepinguväline vastutus – Nõue, mis põhineb Üldkohtu menetluse ülemäära pikal kestusel – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Hindamiskriteeriumid – Kohtukoosseis

    (ELTL artiklid 256, 268 ja 340; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 25, 44–48)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 27 ja 30)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 32, 76–78)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 49, 51 ja 79)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 84)

6.  Konkurentsi valdkonnas võidakse üksnes ettevõtja puhul, kes tegi komisjoniga leebema kohtlemise teatise alusel koostööd, selle teatise alusel vähendada tema trahvi, mis oleks koostööd tegemata talle määratud. Trahvi vähendamist ei saa laiendada äriühingule, kes küll rikkumise kestuse perioodist teatud osa vältel kuulus majandusüksuse hulka, mille moodustas esimene ettevõtja, kuid kuhu ta enam ei kuulunud siis, kui viimane tegi komisjoniga koostööd.

   Vastupidine tõlgendus tooks aga üldiselt kaasa olukorra, kus ettevõtja üleminekul vähendatakse niisuguse äriühingu puhul, kes algselt osales rikkumises kui rikkumisega otseselt seotud tütarettevõtja emaettevõtja ja kes võõrandas tütarettevõtja hiljem teisele ettevõtjale, vajaduse korral trahvi, nagu seda vähendati viimati nimetatud ettevõtja puhul komisjoniga tehtud koostöö alusel, kuigi nimetatud äriühing ei aidanud ise kaasa rikkumise avastamisele ega avaldanud koostöö tegemise ajal otsustavat mõju oma endisele tütarettevõtjale.

   Arvestades seega leebema kohtlemise teatise eesmärki, milleks on soodustada ELTL artikliga 101 vastuolus oleva tegevuse avastamist, ning soovides tagada selle sätte tõhusat kohaldamist, ei ole mingit õigustust, et trahvi vähendamist, mida kohaldati ettevõtjale tema koostöö eest komisjoniga, laiendataks ettevõtjale, kes küll minevikus oli kontrollinud kõnealuse rikkumisega seotud tütarettevõtjat, kuid ei olnud ise kaasa aidanud selle rikkumise avastamisele.

   (vt punktid 85–87)

7.  Liidu konkurentsiõiguses konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi maksmisesse puutuvas osas ei saa solidaarsusseos niisuguse majandusüksuse moodustava kahe äriühingu vahel tähendada vaid teatud käenduse vormi, mille emaettevõtja annab, et tagada tütarettevõtjale määratud trahvi maksmine. Seetõttu on alusetud argumendid, mille kohaselt ei saa kõnealust emaettevõtjat kohustada tasuma suuremat trahvi, kui on määratud tema tütarettevõtjale.

   Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtte kohaselt on nõutav, et määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 3 kohaselt tuleb solidaarselt tasumisele kuuluva trahvi summa kindlaks määrata asjaomasele ettevõtjale individuaalselt süüks pandud rikkumise raskuse ja kestuse alusel.

   (vt punkt 107)

8.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 131–133)

9.  Arvestades vajadust tagada liidu konkurentsiõiguse järgimine, ei saa Euroopa Kohus võimaldada üksnes põhjusel, et ei järgitud lahendi tegemise mõistlikku aega, apellandil seada kahtluse alla talle määratud trahvi suurust, samal ajal kui tagasi lükati kõik väited, mis ta esitas Üldkohtu järeldustele trahvi suuruse ja trahviga karistatud tegevuse kohta.

   Kui liidu kohus rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teisest lõigust tulenevat kohustust lahendada talle esitatud asjad mõistliku aja jooksul, siis karistatakse sellist rikkumist Üldkohtule kahju hüvitamise nõude esitamisega, kusjuures selline nõue on tõhus õiguskaitsevahend. Sellest tuleneb, et nõuet hüvitada kahju, mis on tekkinud sellest, et Üldkohus ei järginud lahendi tegemise mõistlikku aega, ei saa esitada otse Euroopa Kohtule apellatsiooni menetluses, vaid see tuleb esitada Üldkohtule.

   (vt punktid 134 ja 135)

10.  Vaadates läbi nõuet hüvitada kahju, mis on tekkinud sellest, et Üldkohus ei järginud lahendi tegemise mõistlikku aega, peab Üldkohus, kui ta lahendab asja kohtukoosseisus, mis on erinev koosseisust, mis lahendas selle menetluse aluseks olevat vaidlust, mille kestust kritiseeritakse, hindama nii viidatud kahju tegelikkusele vastavust kui ka selle põhjuslikku seost vaidlusaluse kohtumenetluse liiga pika kestusega, analüüsides selleks esitatud tõendeid.

    (vt punkt 136)

Kohtuasi C‑243/12 P

FLS Plast A/S

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Konkurents — Kartellid — Tööstuslike kilekottide sektor — EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus — Üldkohtu täielik pädevus — Põhjendamiskohustus — Emaettevõtjale tütarettevõtja rikkumise süüks panemine — Emaettevõtja vastutus tütarettevõtjale määratud trahvi tasumise eest — Proportsionaalsus — Menetlus Üldkohtus — Lahendi tegemise mõistlik aeg”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 19. juuni 2014

1. Apellatsioonkaebus — Väited — Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide — Vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduse peale esitatud väide — Väide, mille eesmärk on kahtluse alla seada vaidlustatud kohtuotsuse põhjendatus — Vaidlustatud kohtuotsusest endast tingitud väide — Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)

2. Konkurents — Liidu eeskirjad — Rikkumised — Süüks panemine — Emaettevõtja ja tütarettevõtjad — Majandusüksus — Hindamiskriteeriumid — Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust — Ümberlükatavus — Tõendamiskoormis — Süütuse presumptsiooni rikkumine — Puudumine

   (ELTL artiklid 101 ja 102; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 48; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

3. Apellatsioonkaebus — Väited — Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine — Vastuvõetamatus — Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus — Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)

4. Apellatsioonkaebus — Väited — Põhjendamise ebapiisavus — Põhjendamiskohustuse ulatus

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artiklid 56 ja 58; Üldkohtu kodukord, artikkel 81)

5. Apellatsioonkaebus — Väited — Kohtuotsuse põhjendused, milles on rikutud liidu õigust — Muudele õiguslikele põhjendustele tuginev resolutsioon — Rahuldamata jätmine

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)

6. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest — Tingimused — Emaettevõtja ja tütarettevõtjad — Koostöö hetkel majandusüksuse vajalikkus

   (ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04, peatüki D punkt 2)

7. Konkurents — Liidu eeskirjad — Tütarettevõtja toimepandud rikkumine — Emaettevõtja vastutus — Solidaarvastutus trahvi maksmise eest — Ulatus — Emaettevõtja ja tütarettevõtja, kes rikkumise toimepanemise ajal moodustasid ühe ettevõtja ELTL artikli 101 tähenduses ja kes lõpetasid selles vormis tegutsemise trahvi määramise otsuse tegemise kuupäeval — Tagajärjed trahvi maksimumsumma määramisele

   (ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

8. Euroopa Liidu õigus — Põhimõtted — Põhiõigused — Tagamine Euroopa Kohtu poolt — Igaühe õigus õiglasele menetlusele — Mõistliku aja nõude järgimine — Euroopa inimõiguste konventsioonis kehtestamine — Viide Euroopa Liidu põhiõiguste hartale — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

9. Kohtumenetlus — Üldkohtu menetluse kestus — Mõistlik tähtaeg — Õigusvaidlus konkurentsinormide rikkumise üle — Mõistliku tähtaja järgimata jätmine — Tagajärjed

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

10. Lepinguväline vastutus — Nõue, mis põhineb Üldkohtu menetluse ülemäära pikal kestusel — Tingimused — Õigusvastasus — Kahju — Põhjuslik seos — Hindamiskriteeriumid — Kohtukoosseis

    (ELTL artiklid 256, 268 ja 340; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 25, 44–48)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 27 ja 30)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 32, 76–78)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 49, 51 ja 79)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 84)

6.  Konkurentsi valdkonnas võidakse üksnes ettevõtja puhul, kes tegi komisjoniga leebema kohtlemise teatise alusel koostööd, selle teatise alusel vähendada tema trahvi, mis oleks koostööd tegemata talle määratud. Trahvi vähendamist ei saa laiendada äriühingule, kes küll rikkumise kestuse perioodist teatud osa vältel kuulus majandusüksuse hulka, mille moodustas esimene ettevõtja, kuid kuhu ta enam ei kuulunud siis, kui viimane tegi komisjoniga koostööd.

   Vastupidine tõlgendus tooks aga üldiselt kaasa olukorra, kus ettevõtja üleminekul vähendatakse niisuguse äriühingu puhul, kes algselt osales rikkumises kui rikkumisega otseselt seotud tütarettevõtja emaettevõtja ja kes võõrandas tütarettevõtja hiljem teisele ettevõtjale, vajaduse korral trahvi, nagu seda vähendati viimati nimetatud ettevõtja puhul komisjoniga tehtud koostöö alusel, kuigi nimetatud äriühing ei aidanud ise kaasa rikkumise avastamisele ega avaldanud koostöö tegemise ajal otsustavat mõju oma endisele tütarettevõtjale.

   Arvestades seega leebema kohtlemise teatise eesmärki, milleks on soodustada ELTL artikliga 101 vastuolus oleva tegevuse avastamist, ning soovides tagada selle sätte tõhusat kohaldamist, ei ole mingit õigustust, et trahvi vähendamist, mida kohaldati ettevõtjale tema koostöö eest komisjoniga, laiendataks ettevõtjale, kes küll minevikus oli kontrollinud kõnealuse rikkumisega seotud tütarettevõtjat, kuid ei olnud ise kaasa aidanud selle rikkumise avastamisele.

   (vt punktid 85–87)

7.  Liidu konkurentsiõiguses konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi maksmisesse puutuvas osas ei saa solidaarsusseos niisuguse majandusüksuse moodustava kahe äriühingu vahel tähendada vaid teatud käenduse vormi, mille emaettevõtja annab, et tagada tütarettevõtjale määratud trahvi maksmine. Seetõttu on alusetud argumendid, mille kohaselt ei saa kõnealust emaettevõtjat kohustada tasuma suuremat trahvi, kui on määratud tema tütarettevõtjale.

   Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtte kohaselt on nõutav, et määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 3 kohaselt tuleb solidaarselt tasumisele kuuluva trahvi summa kindlaks määrata asjaomasele ettevõtjale individuaalselt süüks pandud rikkumise raskuse ja kestuse alusel.

   (vt punkt 107)

8.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 131–133)

9.  Arvestades vajadust tagada liidu konkurentsiõiguse järgimine, ei saa Euroopa Kohus võimaldada üksnes põhjusel, et ei järgitud lahendi tegemise mõistlikku aega, apellandil seada kahtluse alla talle määratud trahvi suurust, samal ajal kui tagasi lükati kõik väited, mis ta esitas Üldkohtu järeldustele trahvi suuruse ja trahviga karistatud tegevuse kohta.

   Kui liidu kohus rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teisest lõigust tulenevat kohustust lahendada talle esitatud asjad mõistliku aja jooksul, siis karistatakse sellist rikkumist Üldkohtule kahju hüvitamise nõude esitamisega, kusjuures selline nõue on tõhus õiguskaitsevahend. Sellest tuleneb, et nõuet hüvitada kahju, mis on tekkinud sellest, et Üldkohus ei järginud lahendi tegemise mõistlikku aega, ei saa esitada otse Euroopa Kohtule apellatsiooni menetluses, vaid see tuleb esitada Üldkohtule.

   (vt punktid 134 ja 135)

10.  Vaadates läbi nõuet hüvitada kahju, mis on tekkinud sellest, et Üldkohus ei järginud lahendi tegemise mõistlikku aega, peab Üldkohus, kui ta lahendab asja kohtukoosseisus, mis on erinev koosseisust, mis lahendas selle menetluse aluseks olevat vaidlust, mille kestust kritiseeritakse, hindama nii viidatud kahju tegelikkusele vastavust kui ka selle põhjuslikku seost vaidlusaluse kohtumenetluse liiga pika kestusega, analüüsides selleks esitatud tõendeid.

    (vt punkt 136)