Liidetud kohtuasjad C-214/12 P, C-215/12 P ja C-223/12 P

Land Burgenland (C-214/12 P), Grazer Wechselseitige Versicherung AG (C-215/12 P) ja Austria Vabariik (C-223/12 P)

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Konkurents — Riigiabi — Ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi — Bank Burgenland AG erastamise käigus Grazer Wechselseitige (GRAWE) kontsernile antud abi — Turuhinna kindlaksmääramine — Hankemenetlus — Õigusvastased tingimused, mis ei mõjuta kõrgeimat pakkumust — Nn eraõigusliku müüja kriteerium — Riigi kui avaliku võimu kandja ja riigi kui aktsionäri kohustuste eristamine — Tõendite moonutamine — Põhjendamiskohustus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 24. oktoober 2013

1. Riigiabi – Mõiste – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt – Riski arvessevõtmine müümisele kuuluva ettevõtja müügihinna kindlaksmääramisel, kui sellele ettevõtjale kohaldatakse õiguslikku tagatiskorda – Väljaarvamine

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

2. Riigiabi – Mõiste – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt – Riik kui ettevõtja aktsionär – Avaliku võimu kandjana tegutsev riik – Eristamine erainvestori kriteeriumi kohaldamisel

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

3. Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

4. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Eraõigusliku võlausaldaja kriteerium – Keeruline majanduslik hinnang – Kohtulik kontroll – Piirid

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

5. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta

   (EÜ artikli 87 lõige 1 ja artikkel 253)

6. Riigiabi – Mõiste – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt – Ettevõtja võõrandamine – Hinna kindlaksmääramine – Avatud, läbipaistva ja tingimusteta pakkumismenetluse tulemuse eelistamine eksperdiarvamusele – Õigusvastased tingimused, mis ei mõjuta kõrgeimat pakkumust

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

1.  Õiguslikku tagatiskorda, mis sisaldab riigi, eelkõige piirkondlike ametivõimude kohustust sekkuda asjaomase krediidiasutuse maksejõuetuse või likvideerimise korral ja mille kohaselt võivad krediidiasutuste võlausaldajad oma nõuded esitada otse tagatise andjast ametivõimu vastu juhul, kui krediidiasutus on maksejõuetu või likvideerimisel ning kui selle krediidiasutuse varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei kehtestatud selle tunnuseid arvestades tavapärastel turutingimustel, mistõttu ei saa seda arvesse võtta, kui hinnatakse ametivõimude tegevust lähtuvalt turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumist.

   Erainvestori kriteeriumi kohaldamisel on nimelt otsustav see, kas asjaomased meetmed on sellised, mille investor, kes soovib enam-vähem pikaajaliselt kasumit saada, oleks võinud heaks kiita.

   (vt punktid 48–50)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 52, 53 ja 56–60)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 73 ja 76)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 77–80)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 81 ja 120)

6.  Turuhind on kõrgeim hind, mida erainvestor on valmis maksma tavaliste konkurentsitingimuste korral niisuguses olukorras oleva äriühingu eest. Turuhinna kontrollimisel võivad siseriiklikud ametiasutused võtta eelkõige arvesse äriühingu võõrandamise vormi, milleks on näiteks avalik pakkumine, mida peetakse turutingimustel müüki tagavaks, või võõrandamise puhul tehtud võimalikku ekspertiisi. Juhul kui ametivõimud müüvad neile kuuluva ettevõtja avatud, läbipaistvat ja tingimusteta pakkumismenetlust kasutades, võib eeldada, et turuhind vastab kõrgeimale pakkumusele, tingimusel et tuleb kindlaks teha esiteks, kas see pakkumus on siduv ja usutav, ning teiseks, et peale hinna ei ole muude majanduslike teguritega arvestamine põhjendatud. Sellistel tingimustel ei saa komisjonile panna kohustust kasutada turuhinna kontrollimiseks muid vahendeid, näiteks sõltumatuid eksperdiarvamusi. Õigusvastaste tingimuste tõttu nõuetele mittevastavaks tunnistatud pakkumismenetluses esitatud kõrgeim pakkumus võib siiski vastata turuhinnale, kui puudused pakkumismenetluse tingimustes ei mõjutanud selle pakkumuse suurust, põhjustades selle suuruse vähenemise.

   Lisaks valib turumajanduse tingimustes tegutsev eraõiguslik müüja üldjuhul kõrgeima ostupakkumise, kui pakkumine on siduv ja usutav, ning seda sõltumata põhjustest, mis viisid võimaliku ostja selleni, et ta nimetatud pakkumise tegi. Sellise eraõigusliku müüja seisukohast lähtudes ei ole määrava tähtsusega põhjused, mis viisid asjaomase pakkuja selleni, et ta tegi teatud summas pakkumuse. Kui äriühing ostetakse kõrgema hinnaga, kui erainvestor on valmis maksma tavaliste konkurentsitingimuste korral niisuguses olukorras oleva äriühingu eest, siis on seda igal juhul turuhinnast lähtuvalt hinnatud ning selle ostjat ei saa pidada ettevõtjaks, kes on saanud eelise võrreldes teiste ettevõtjatega turul.

   (vt punktid 92–96, 99, 114 ja 117)

Liidetud kohtuasjad C-214/12 P, C-215/12 P ja C-223/12 P

Land Burgenland (C-214/12 P), Grazer Wechselseitige Versicherung AG (C-215/12 P) ja Austria Vabariik (C-223/12 P)

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Konkurents — Riigiabi — Ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi — Bank Burgenland AG erastamise käigus Grazer Wechselseitige (GRAWE) kontsernile antud abi — Turuhinna kindlaksmääramine — Hankemenetlus — Õigusvastased tingimused, mis ei mõjuta kõrgeimat pakkumust — Nn eraõigusliku müüja kriteerium — Riigi kui avaliku võimu kandja ja riigi kui aktsionäri kohustuste eristamine — Tõendite moonutamine — Põhjendamiskohustus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 24. oktoober 2013

1. Riigiabi — Mõiste — Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt — Riski arvessevõtmine müümisele kuuluva ettevõtja müügihinna kindlaksmääramisel, kui sellele ettevõtjale kohaldatakse õiguslikku tagatiskorda — Väljaarvamine

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

2. Riigiabi — Mõiste — Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt — Riik kui ettevõtja aktsionär — Avaliku võimu kandjana tegutsev riik — Eristamine erainvestori kriteeriumi kohaldamisel

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

3. Apellatsioonkaebus — Väited — Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine — Vastuvõetamatus — Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus — Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

4. Riigiabi — Komisjonipoolne läbivaatamine — Eraõigusliku võlausaldaja kriteerium — Keeruline majanduslik hinnang — Kohtulik kontroll — Piirid

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

5. Institutsioonide aktid — Põhjendamine — Kohustus — Ulatus — Komisjoni otsus riigiabi kohta

   (EÜ artikli 87 lõige 1 ja artikkel 253)

6. Riigiabi — Mõiste — Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt — Ettevõtja võõrandamine — Hinna kindlaksmääramine — Avatud, läbipaistva ja tingimusteta pakkumismenetluse tulemuse eelistamine eksperdiarvamusele — Õigusvastased tingimused, mis ei mõjuta kõrgeimat pakkumust

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

1.  Õiguslikku tagatiskorda, mis sisaldab riigi, eelkõige piirkondlike ametivõimude kohustust sekkuda asjaomase krediidiasutuse maksejõuetuse või likvideerimise korral ja mille kohaselt võivad krediidiasutuste võlausaldajad oma nõuded esitada otse tagatise andjast ametivõimu vastu juhul, kui krediidiasutus on maksejõuetu või likvideerimisel ning kui selle krediidiasutuse varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei kehtestatud selle tunnuseid arvestades tavapärastel turutingimustel, mistõttu ei saa seda arvesse võtta, kui hinnatakse ametivõimude tegevust lähtuvalt turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumist.

   Erainvestori kriteeriumi kohaldamisel on nimelt otsustav see, kas asjaomased meetmed on sellised, mille investor, kes soovib enam-vähem pikaajaliselt kasumit saada, oleks võinud heaks kiita.

   (vt punktid 48–50)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 52, 53 ja 56–60)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 73 ja 76)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 77–80)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 81 ja 120)

6.  Turuhind on kõrgeim hind, mida erainvestor on valmis maksma tavaliste konkurentsitingimuste korral niisuguses olukorras oleva äriühingu eest. Turuhinna kontrollimisel võivad siseriiklikud ametiasutused võtta eelkõige arvesse äriühingu võõrandamise vormi, milleks on näiteks avalik pakkumine, mida peetakse turutingimustel müüki tagavaks, või võõrandamise puhul tehtud võimalikku ekspertiisi. Juhul kui ametivõimud müüvad neile kuuluva ettevõtja avatud, läbipaistvat ja tingimusteta pakkumismenetlust kasutades, võib eeldada, et turuhind vastab kõrgeimale pakkumusele, tingimusel et tuleb kindlaks teha esiteks, kas see pakkumus on siduv ja usutav, ning teiseks, et peale hinna ei ole muude majanduslike teguritega arvestamine põhjendatud. Sellistel tingimustel ei saa komisjonile panna kohustust kasutada turuhinna kontrollimiseks muid vahendeid, näiteks sõltumatuid eksperdiarvamusi. Õigusvastaste tingimuste tõttu nõuetele mittevastavaks tunnistatud pakkumismenetluses esitatud kõrgeim pakkumus võib siiski vastata turuhinnale, kui puudused pakkumismenetluse tingimustes ei mõjutanud selle pakkumuse suurust, põhjustades selle suuruse vähenemise.

   Lisaks valib turumajanduse tingimustes tegutsev eraõiguslik müüja üldjuhul kõrgeima ostupakkumise, kui pakkumine on siduv ja usutav, ning seda sõltumata põhjustest, mis viisid võimaliku ostja selleni, et ta nimetatud pakkumise tegi. Sellise eraõigusliku müüja seisukohast lähtudes ei ole määrava tähtsusega põhjused, mis viisid asjaomase pakkuja selleni, et ta tegi teatud summas pakkumuse. Kui äriühing ostetakse kõrgema hinnaga, kui erainvestor on valmis maksma tavaliste konkurentsitingimuste korral niisuguses olukorras oleva äriühingu eest, siis on seda igal juhul turuhinnast lähtuvalt hinnatud ning selle ostjat ei saa pidada ettevõtjaks, kes on saanud eelise võrreldes teiste ettevõtjatega turul.

   (vt punktid 92–96, 99, 114 ja 117)