Kohtuasi C‑157/12

Salzgitter Mannesmann Handel GmbH

versus

SC Laminorul SA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Artikli 34 punktid 3 ja 4 — Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine — Olukord, kus selline otsus on vastuolus varem samade poolte vahelises sama eseme ja õigusliku alusega kohtuvaidluses teises liikmesriigis tehtud otsusega”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 26. september 2013

Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – Keeldumispõhjused – Otsus, mis on vastuolus varem samade poolte vahelises sama eseme ja õigusliku alusega kohtuvaidluses teises liikmesriigis tehtud otsusega – Mõiste – Ühe ja sama liikmesriigi kohtute tehtud otsused – Väljajätmine

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 4 ja artikli 45 lõige 2)

Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 punkti 4 tuleb tõlgendada nii, et see säte ei hõlma vastuolulisi kohtuotsuseid, mille on teinud ühe ja sama liikmesriigi kohtud.

Põhimõtteliselt eeldab teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste vastastikusel usaldusel põhineva tunnustamise ja täitmise süsteemi ladus toimimine seda, et otsuse teinud liikmesriigi kohtud säilitavad pädevuse kontrollida kõnealuse liikmesriigi õiguskorras kehtestatud õiguskaitsevahendite raames täidetava kohtuotsuse õiguspärasust, jättes selles osas põhimõtteliselt kõrvale taotluse saanud liikmesriigi kohtud, ja välistab võimaluse, et selle otsuse õiguspärasuse kontrollimise lõpptulemus seatakse kahtluse alla.

Samas ei ole selle määruse artikli 34 punkti 4 tõlgendus, mille kohaselt see säte käsitleb ka vastuolu kahe kohtuotsuse vahel, mis on tehtud samas liikmesriigis, kooskõlas määrusega nr 44/2001 sisse seatud vastastikuse usalduse põhimõttega, Nimelt võimaldaks selline tõlgendus taotluse saanud liikmesriigi kohtutel asendada otsuse teinud liikmesriigi kohtute hinnangu oma hinnanguga.

Nimelt, kui otsus on menetluse lõpuks otsuse teinud liikmesriigis muutunud lõplikuks, tähendaks selle täitmata jätmine põhjendusel, et see on vastuolus teise samas liikmesriigis tehtud otsusega, otsuse – mille jõustamist taotletakse – sisulist läbivaatamist, mis on määruse nr 44/2001 artikli 45 lõikega 2 sõnaselgelt välistatud.

(vt punktid 31, 33, 36, 37, 40 ja resolutsioon)

Kohtuasi C‑157/12

Salzgitter Mannesmann Handel GmbH

versus

SC Laminorul SA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Artikli 34 punktid 3 ja 4 — Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine — Olukord, kus selline otsus on vastuolus varem samade poolte vahelises sama eseme ja õigusliku alusega kohtuvaidluses teises liikmesriigis tehtud otsusega”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 26. september 2013

Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine — Keeldumispõhjused — Otsus, mis on vastuolus varem samade poolte vahelises sama eseme ja õigusliku alusega kohtuvaidluses teises liikmesriigis tehtud otsusega — Mõiste — Ühe ja sama liikmesriigi kohtute tehtud otsused — Väljajätmine

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 4 ja artikli 45 lõige 2)

Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 punkti 4 tuleb tõlgendada nii, et see säte ei hõlma vastuolulisi kohtuotsuseid, mille on teinud ühe ja sama liikmesriigi kohtud.

Põhimõtteliselt eeldab teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste vastastikusel usaldusel põhineva tunnustamise ja täitmise süsteemi ladus toimimine seda, et otsuse teinud liikmesriigi kohtud säilitavad pädevuse kontrollida kõnealuse liikmesriigi õiguskorras kehtestatud õiguskaitsevahendite raames täidetava kohtuotsuse õiguspärasust, jättes selles osas põhimõtteliselt kõrvale taotluse saanud liikmesriigi kohtud, ja välistab võimaluse, et selle otsuse õiguspärasuse kontrollimise lõpptulemus seatakse kahtluse alla.

Samas ei ole selle määruse artikli 34 punkti 4 tõlgendus, mille kohaselt see säte käsitleb ka vastuolu kahe kohtuotsuse vahel, mis on tehtud samas liikmesriigis, kooskõlas määrusega nr 44/2001 sisse seatud vastastikuse usalduse põhimõttega, Nimelt võimaldaks selline tõlgendus taotluse saanud liikmesriigi kohtutel asendada otsuse teinud liikmesriigi kohtute hinnangu oma hinnanguga.

Nimelt, kui otsus on menetluse lõpuks otsuse teinud liikmesriigis muutunud lõplikuks, tähendaks selle täitmata jätmine põhjendusel, et see on vastuolus teise samas liikmesriigis tehtud otsusega, otsuse – mille jõustamist taotletakse – sisulist läbivaatamist, mis on määruse nr 44/2001 artikli 45 lõikega 2 sõnaselgelt välistatud.

(vt punktid 31, 33, 36, 37, 40 ja resolutsioon)