Kohtuasi C‑132/12 P

Stichting Woonpunt jt

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Riigiabi — Abikavad, mille raames antakse abi sotsiaalkortereid ehitavatele ühingutele — Kokkusobivaks tunnistamise otsus — Siseriiklike ametiasutuste poolt liidu õiguse järgimiseks võetud kohustused — ELTL artikli 263 neljas lõik — Tühistamishagi — Vastuvõetavuse tingimused — Põhjendatud huvi — Õigus esitada hagi — Isiklikult ja otseselt puudutatud abisaajad — Mõiste „suletud ring””

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 27. veebruar 2014

1. Tühistamishagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Põhjendatud huvi — Komisjoni otsus, millega tunnistatakse riigiabi siseturuga kokkusobivaks ilma ametlikku uurimismenetlust algatamata — Nimetatud abi potentsiaalsete saajate esitatud hagi — Huvitatud isikute menetlusõiguste kaitset taotlev hagi — Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 659/1999)

2. Tühistamishagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid — Asja läbivaatamist takistavad avalikul huvil põhinevad asjaolud — Üldkohtu kohustus kontrollida, kas tegemist on üldkohaldatava aktiga, mis ei sisalda rakendusmeetmeid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

3. Tühistamishagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Üldkohaldatavad aktid, mis ei sisalda rakendusmeetmeid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses — Mõiste — Komisjoni otsus, millega tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks muudatused, mis on tehtud sotsiaalkorterite rahastamise üldist süsteemi puudutava olemasoleva abi kavasse — Kohustuste kehtestamine riigisiseste õigusnormidega — Väljajätmine

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

4. Tühistamishagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid — Komisjoni otsus, millega tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks muudatused, mis on tehtud sotsiaalkorterite rahastamise üldist süsteemi puudutava olemasoleva abi kavasse — Hagi, mille on esitanud otsuse vastuvõtmise ajal identifitseeritav ettevõtja, kes kuulub ühte majandustegevuses osalejate piiratud ringi — Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

5. Apellatsioonkaebus — Põhjendatuks tunnistatud apellatsioonkaebus — Vaidluse sisuline lahendamine apellatsioonikohtu poolt — Menetlusstaadium lubab teha asja suhtes kohtuotsuse — Puudumine — Hagi vastuvõetavuse lõplik kontrollimine apellatsioonikohtu poolt

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 61)

6. Tühistamishagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid — Otsene puutumus — Komisjoni otsus, millega tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks muudatused, mis on tehtud sotsiaalkorterite rahastamise üldist süsteemi puudutava olemasoleva abi kavasse — Määruse nr 659/1999 artikli 19 lõike 1 menetlus — Riigisisesesse õigusesse üle võetud meetmed — Olemasoleva abi kavast abi saava ettevõtja hagi — Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 108 lõige 1, artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 19 lõige 1)

7. Tühistamishagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Põhjendatud huvi — Olemasolevat riigiabi saava ettevõtja hagi komisjoni otsuse peale, millega tunnistatakse see abi teatavate tarvilike meetmete korral siseturuga kokkusobivaks — Tingimused — Hagi, mis võib tuua selle esitanud poolele kasu — Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

1.  Kui riigiabi valdkonnas palub hageja vastavalt määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, artikli 4 lõikele 3 tühistada komisjoni vastuväidete esitamata jätmise otsus nimetatud määruse artiklis 6 sätestatud hageja menetlusõiguste rikkumise tõttu, peab ta tõendama, et teatatud meetme esialgse uurimise etapis oleks komisjonil pidanud ilmnema kahtlusi meetme siseturuga kokkusobivuse kohta. Kuivõrd apellant on eelneva uurimise tulemusena siseturuga kokkusobivaks tunnistatud abi potentsiaalne saaja, ei saa ta väita, et Üldkohus rikkus tema menetlusõiguste rikkumise tõttu õigusnormi.

   (vt punktid 30 ja 31)

2.  Kuivõrd kriteerium, mille kohaselt sõltub füüsilise või juriidilise isiku hagi vastuvõetavus sellise otsuse peale, mille adressaat ta ei ole, ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud vastuvõetavuse tingimustest, kujutab endast avalikust huvist tulenevat asja läbivaatamist takistavat asjaolu, mille esinemist võivad liidu kohtud kontrollida igal ajal ja isegi omal algatusel, ei saa Üldkohus piirduda hagi vastuvõetamatuks tunnistamisel selle kontrollimisega, kas täidetud on apellantide isikliku puutumuse tingimus ELTL artikli 263 neljanda lõigus tähenduses. Kohus peab ka analüüsima nimetatud hagi vastuvõetavust ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmandas lauseosas sätestatud muude, vähem rangete tingimuste aspektist, millele vastavuse kontrollimist ei saa isikliku puutumuse puudumise tuvastamine kuidagi mõjutada.

   Sellist analüüsi tegemata jättes rikub Üldkohus õigusnormi. Niisuguse rikkumisega ei kaasne aga õiguslikke tagajärgi, kui selgub, et apellantide hagi ei vasta ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmandas lauseosas sätestatud vastuvõetavuse tingimustele.

   (vt punktid 45–48)

3.  Seoses tühistamishagiga, mille on esitanud ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda lauseosa alusel füüsiline või juriidiline isik selleks, et hinnata, kas üldkohaldatav akt sisaldab rakendusmeetmeid, tuleb võtta aluseks selle isiku seisund, kes tugineb õigusele esitada hagi. Lisaks tuleb seda hinnates, kas vaidlustatud akt sisaldab rakendusmeetmeid, juhinduda üksnes hagi esemest.

   Hagi ei vasta ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmandas lauseosas sätestatud vastuvõetavuse tingimustele, kui see on esitatud komisjoni sellise otsuse peale, millega komisjon kinnitab olemasoleva abi kokkusobivust siseturuga pärast seda, kui liikmesriigi ametiasutused võtsid seda abikava muutvad kohustused, mille raames apellandid said abi, ja kui nimetatud otsuses ei määrata kindlaks, millised spetsiifilised ja konkreetsed tagajärjed on nende kohustuste kohaldamisel apellantide tegevusele.

   (vt punktid 50–54)

4.  Kolmandaid isikuid saab teisele isikule adresseeritud otsus isiklikult puudutada vaid siis, kui see otsus mõjutab neid mingite neile omaste tunnuste või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga.

   Ainuüksi asjaolu, et on võimalik enam-vähem täpselt kindlaks määrata nende õigussubjektide arv ja isegi isik, kellele meedet kohaldatakse, ei tähenda mingil moel, et neid subjekte tuleb pidada sellest meetmest isiklikult puudutatuks, kui meedet kohaldatakse asjassepuutuva aktiga määratletud objektiivse õigusliku või faktilise olukorra alusel. Sellegipoolest, kui otsus puudutab isikute rühma, kes olid selle akti vastuvõtmise hetkel identifitseeritud või identifitseeritavad rühma liikmetele omaste kriteeriumide põhjal, võivad need isikud olla sellest aktist isiklikult puudutatud, kuna nad kuuluvad majandustegevuses osalejate piiratud ringi. See võib olla nii eeskätt siis, kui otsusega muudetakse õigusi, mille eraõiguslik isik on omandanud enne otsuse vastuvõtmist.

   (vt punktid 57–59)

5.  Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu teisele lausele võib Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse tühistamise korral teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab. Kui Euroopa Kohus ei saa selles menetlusstaadiumis Üldkohtule esitatud hagi sisuliselt lahendada, võib ta teha lõpliku otsuse selle hagi vastuvõetavuse kohta, kui tal on selleks vajalikud andmed.

   (vt punktid 65 ja 66)

6.  Seoses hagiga, mille füüsilised ja juriidilised isikud on esitanud vastavalt ELTL artikli 263 neljanda lõigu teisele lauseosale, peab akt, mille tühistamist hagejad taotlevad, neid mitte ainult isiklikult, vaid ka otseselt puudutama, mis tähendab, et see akt peab mõjutama otseselt nende poolte õiguslikku olukorda ega tohi jätta nimetatud akti rakendama kohustatud asutustele mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme.

   Määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, artikli 19 lõike 1 kohase menetluse raames muudab komisjoni otsus, millega liikmesriigi ettepanekud protokollitakse, nimetatud ettepanekud siduvaks. Asjaolu, et vaidlusaluse otsusega protokollitud muudatused kehtestati riigisisestes õigusnormides, ei võimalda seda järeldust seada kahtluse alla, sest liikmesriikide asutustel ei ole nimetatud otsuse rakendamisel kaalutlusõigust. Seega mõjutab kõnealune otsus otseselt nimetatud abi saajate õiguslikku olukorda.

   (vt punktid 68, ja72–74)

7.  Kui olemasoleva abi kavasse tehtud muudatused, mis on vajalikud liidu õigusega kooskõlla viimiseks, muudavad abisaaja tegutsemise tingimused varasemaga võrreldes vähem soodsaks, siis kaasneks muudatused teinud otsuse tühistamisega varem kehtinud soodsamate tingimuste säilimine. Seega on kõnealusel abisaajal õigustatud huvi nimetatud otsuse tühistamise suhtes.

   (vt punktid 69 ja 70)