Kohtuasi T‑358/11

Itaalia Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

„EAGGF — Tagatisrahastu — EAGF ja EAFRD — Rahastamisest välja jäetud kulud — Suhkru riiklik ladustamine — Kulude suurendamine seoses ladude rentimisega — Varude aastainventuur — Ladustamiskohtade füüsiline inspekteerimine — Õiguskindlus — Õiguspärane ootus — Proportsionaalsus — Põhjendamiskohustus — Fondidele varalise kahju tekkimise oht — Kasulik mõju”

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 19. juuni 2015

1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Ettevalmistavad aktid – Komisjoni kirjad, milles teatatakse viimase kavatsusest jätta liidu rahastamisest välja teatud kulud, mille liikmesriik on teinud EAGGF‑i ja EAGF‑i raames – Vahemeetmed, millega valmistatakse ette lõppotsust – Väljajätmine

   (ELTL artikkel 263; komisjoni määrus nr 885/2006, artikli 11 lõike 2 kolmas lõik)

2. Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Rahastamine EAGGF‑i, EAGF‑i ja EAFRD poolt – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Keeldumine võtta arvesse kulusid, mis tulenevad eiramistest liidu õigusnormide rakendamisel – Asjaomase liikmesriigi vastuväide – Tõendamiskoormis – Jaotus komisjoni ja liikmesriigi vahel

   (nõukogu määrus nr 1258/1999, artikli 7 lõige 4 ja nõukogu määrus nr 1290/2005, artikkel 31)

3. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

4. Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Rahastamine EAGGF‑i, EAGF‑i ja EAFRD poolt – Suhkru ladustamiskulude hüvitamise kord – Kulude suurendamine seoses ladude rentimisega – Liikmesriikide kohustus korraldada haldus‑ ja kohapealsete kontrollide tõhus süsteem – Mitteusaldusväärne kontroll – Keeldumine katta kulusid tagatisfondist

   (nõukogu määrus nr 1258/1999, artikli 8 lõige 1 ja nõukogu määrus nr 1290/2005, artikli 9 lõige 1; komisjoni määrus nr 1262/2001, artikli 9 lõige 5)

5. Tühistamishagi – Vaidlustatud akt – Seaduslikkuse hindamine akti vastuvõtmise ajal kättesaadava teabe alusel

   (ELTL artikkel 263)

6. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamise puudumist või puudulikkust puudutav väide – Põhjenduste ebatäpsust puudutav väide – Eristamine

   (ELTL artikkel 296)

7. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, mis EAGGF‑i, EAGF‑i ja EAFRD poolt rahastamise aruannete kontrollimist ja heakskiitmist

   (ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 1258/1999, artikli 7 lõige 4 ja nõukogu määrus nr 1290/2005, artikkel 31; komisjoni otsus 2011/244)

8. Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine – Menetlusnormid – Materiaalõigusnormid – Eristamine – Materiaalõigusnormi tagasiulatuv jõud – Tingimused – Määruse nr 884/2006 artikli 8 tagasiulatuva jõu puudumine

   (komisjoni määrus nr 884/2006, artikkel 8)

9. Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Liidu õigusnormid – Selguse ja ootuspärasuse nõue – Õigusliku aluse sõnaselge äramärkimine – Piir

10. Institutsioonide aktid – Määrused – Määrus, mis kehtestab spetsiifilised kontrollimeetmed – Liikmesriikide kaalutlusõiguse puudumine – Täitmata jätmine – Põhjendatus – Muu kontrollsüsteemi parem tõhusus – Praktilised raskused – Lubamatus

11. Õigusvastasuse väide – Ulatus – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Vaidlustatud otsusel põhinev üldakt – Vaidlustatud üksikotsuse ja vaidlusaluse üldakti vahel õigusliku seose vajalikkus

    (ELTL artikkel 277)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 24–29)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 31–33 ja 198)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 40)

4.  Kuigi määruse nr 1262/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumisametite teostatava suhkru kokkuostu ja müügi osas, artikli 9 lõike 5 teises lõigus on ette nähtud, et kui suhkur ladustatakse rendile võetud laos, on suhkru ladustamise kulusid lubatud suurendada kuni 35%, ei ole seal aga täpsustatud, mil viisil ja mis ulatuses peavad liikmesriigid läbi viima kontrolle, enne kui nad suurendavad selles sättes ette nähtud ulatuses kulusid. Siiski kehtestatakse määruse nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta artikli 8 lõikega 1, mis on analoogses sõnastuses esitatud määruse nr 1290/2005 artikli 9 lõikes 1, liikmesriikidele kohustus võtta vajalikud meetmed veendumaks, et Euroopa põllumajandusfondide rahastatavad tehingud sooritatakse tegelikult ja nõuetekohaselt, ning tõkestada ja uurida eeskirjade eiramist ning nõuda eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel kaotatud summad tagasi, isegi kui liidu konkreetses õigusaktis ei ole sõnaselgelt ette nähtud ühe või teise kontrollimeetme vastuvõtmist. Sellest tulenevalt peavad liikmesriigid looma haldus- ja kohapealsete kontrollide süsteemi, mis võimaldab tagada, et kõnealuse abi andmise sisulised ja formaalsed tingimused on nõuetekohaselt täidetud. Kui niisugust kontrollisüsteemi ei ole loodud või liikmesriik on selle loonud puudulikult, nii et kahtlused nimetatud tingimuste täitmise osas jäävad püsima, siis on komisjonil põhjust jätta teatavad asjaomase liikmesriigi tehtud kulutused kinnitamata.

   Määruse nr 1262/2001 artikli 9 lõike 5 teise lõigu sõnastusest aga tuleneb kaudselt, kuid tingimata, et sekkumisamet peab summat vähem suurendama, kui lao rentimisel abisaajale tegelikult tekkinud kulud jäävad alla kõnealuse 35% ülempiiri. Fondide kantavate kulutuste seaduslikkust ja nõuetekohasust saab kontrollida üksnes individuaalse kontrolli käigus hoiulevõtja esitatud tõendite alusel, mis puudutavad esiteks asjaolusid, mis sundisid kasutama välist ladu, ning teiseks lisakulusid, mille nimetatud lao kasutamine kaasa tõi. Nimelt kahjustatakse kontrolli puhul, mille eesmärk on kindlaks teha, kas abisaaja kantud tegelikud kulud lao rentimise käigus vastavad tõepoolest summa 35% võrra suurendamisele, tõsiselt selle tõhusust või muudetakse kontroll lausa võimatuks juhul, kui vastavat summat suurendada pelgalt asjaomase turu olukorda puudutava üldise teabe alusel nagu sarnaste toodete puhul turul kohaldatavate hindade skaalad või andmed sobivate ladude vähesuse kohta.

   Sellest järeldub, et määruse nr 1262/2001 artikli 9 lõike 5 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt on nõutav, et liikmesriigid seavad sisse kontrollisüsteemi, mis võimaldab igal üksikjuhtumil kindlaks teha, kas renditud laos suhkru ladustamise kulud olid tegelikud, nii et fondide kanda jääksid üksnes kulutused, mis on abisaaja poolt nõuetekohaselt põhjendatud ja viimasele tegelikult tekkinud.

   (vt punktid 52–54, 57 ja 58)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 77)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 87–90)

7.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 93)

8.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 111–119)

9.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 123 ja 124)

10.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 151 ja 155)

11.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 180 ja 181)