Kohtuasi C-544/11

Helga Petersen

ja

Peter Petersen

versus

Finanzamt Ludwigshafen

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Rheinland-Pfalz)

„Teenuste osutamise vabadus — Töötajate vaba liikumine — Liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad teises liikmesriigis arenguabi raames tehtud tööde eest saadud tulu maksust vabastamist — Tingimused — Tööandja asumine riigi territooriumil — Keeldumine juhul, kui tööandja asub teises liikmesriigis”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 28. veebruar 2013

1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Liidu õiguse asjakohaste sätete väljaselgitamine – Küsimuste ümbersõnastamine

   (ELTL artikkel 267)

2. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Liidu õiguse sätted – Töötaja, kes elab ühes liikmesriigis, saab töötasu teises liikmesriigis asuvalt ettevõtjalt ning tegutseb kolmandas riigis – Kohaldamise tingimus – Töösuhte piisavalt tihe seos liikmesriigi õigusega

   (ELTL artikkel 45)

3. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Piirangud – Ühes liikmesriigis elava töötaja, kes saab töötasu teises liikmesriigis asuvalt ettevõtjalt, töö eest saadud tulu maksuvabastuse välistamine – Vastuvõetamatus – Põhjendatus – Puudumine

   (ELTL artikkel 45)

4. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Piirangud – Liikmesriigis elav töötaja, kes tegutseb kolmandas riigis – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on sellise töötaja tulumaksuvabastuse eelduseks kolmanda riigi poolt teabe esitamine – Maksustamisalane halduskoostöö – Direktiiv 2011/16 – Liikmesriigi ja kolmanda riigi pädevate ametiasutuste vastastikuse abistamise kohustus – Puudumine

   (ELTL artikkel 45; nõukogu direktiivid 77/799 ja 2011/16)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 23 ja 24)

2.  Liidu õiguse sätteid võib kohaldada töötamisele väljaspool liidu territooriumi, kui töösuhtel on selle territooriumiga piisavalt tihe seos. Nimetatud põhimõtet tuleb mõista nii, et see kehtib ka juhtudel, kus töösuhtel on piisavalt tihe seos liikmesriigi õigusega ja seeläbi ka liidu õiguse asjaomaste eeskirjadega.

   Selline seos tuleneb asjaolust, et liidu kodaniku, kes elab ühes liikmesriigis, on tööle võtnud teises liikmesriigis asuv ettevõtja, kelle heaks ta töötab. Asjaolu, et ta tegutseb arenguabi andmise raames sihipäraselt üksnes kolmandas riigis, ei sea kahtluse alla eelmises punktis meenutatud liidu õigusega siduvaid tegureid.

   (vt punktid 41–43)

3.  ELTL artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on selle liikmesriigi residendist maksumaksja, kellel on täieulatuslik maksukohustus, palgatulu maksuvaba vaid siis, kui tema tööandja asub nimetatud liikmesriigis, kuid mitte siis, kui tööandja asub teises liikmesriigis.

   Sellised õigusnormid kujutavad endast töötajate vaba liikumise piirangut ja asjaomane liikmesriik ei saa maksusoodustuse andmisest keeldumise põhjendamiseks tugineda võimatusele taotleda teiselt liikmesriigilt koostööd uurimise teostamiseks või teabe kogumiseks. Miski ei takista asjaomastel maksuhalduritel nõuda maksumaksjalt tõendeid, mida ta peab vajalikuks selleks, et saaks õigesti hinnata asjaomaseid makse ja lõive, ning kui vaja, võib maksuhaldur keelduda mahaarvamisest või maksuvabastusest, kui neid tõendeid ei esitata. Sellega seoses ei saa a priori välistada maksukohustuslase võimalust esitada asjaomaseid tõendeid, mille alusel maksusummat sissenõudvad liikmesriigi maksuametid saavad selgelt ja täpselt kindlaks määrata, et ta vastab kõnealuse maksusoodustuse saamise tingimustele.

   (vt punktid 46, 51, 52, 62 ja resolutsioon)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 55)

Kohtuasi C-544/11

Helga Petersen

ja

Peter Petersen

versus

Finanzamt Ludwigshafen

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Rheinland-Pfalz)

„Teenuste osutamise vabadus — Töötajate vaba liikumine — Liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad teises liikmesriigis arenguabi raames tehtud tööde eest saadud tulu maksust vabastamist — Tingimused — Tööandja asumine riigi territooriumil — Keeldumine juhul, kui tööandja asub teises liikmesriigis”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 28. veebruar 2013

1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Liidu õiguse asjakohaste sätete väljaselgitamine – Küsimuste ümbersõnastamine

   (ELTL artikkel 267)

2. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Liidu õiguse sätted – Töötaja, kes elab ühes liikmesriigis, saab töötasu teises liikmesriigis asuvalt ettevõtjalt ning tegutseb kolmandas riigis – Kohaldamise tingimus – Töösuhte piisavalt tihe seos liikmesriigi õigusega

   (ELTL artikkel 45)

3. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Piirangud – Ühes liikmesriigis elava töötaja, kes saab töötasu teises liikmesriigis asuvalt ettevõtjalt, töö eest saadud tulu maksuvabastuse välistamine – Vastuvõetamatus – Põhjendatus – Puudumine

   (ELTL artikkel 45)

4. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Piirangud – Liikmesriigis elav töötaja, kes tegutseb kolmandas riigis – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on sellise töötaja tulumaksuvabastuse eelduseks kolmanda riigi poolt teabe esitamine – Maksustamisalane halduskoostöö – Direktiiv 2011/16 – Liikmesriigi ja kolmanda riigi pädevate ametiasutuste vastastikuse abistamise kohustus – Puudumine

   (ELTL artikkel 45; nõukogu direktiivid 77/799 ja 2011/16)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 23 ja 24)

2.  Liidu õiguse sätteid võib kohaldada töötamisele väljaspool liidu territooriumi, kui töösuhtel on selle territooriumiga piisavalt tihe seos. Nimetatud põhimõtet tuleb mõista nii, et see kehtib ka juhtudel, kus töösuhtel on piisavalt tihe seos liikmesriigi õigusega ja seeläbi ka liidu õiguse asjaomaste eeskirjadega.

   Selline seos tuleneb asjaolust, et liidu kodaniku, kes elab ühes liikmesriigis, on tööle võtnud teises liikmesriigis asuv ettevõtja, kelle heaks ta töötab. Asjaolu, et ta tegutseb arenguabi andmise raames sihipäraselt üksnes kolmandas riigis, ei sea kahtluse alla eelmises punktis meenutatud liidu õigusega siduvaid tegureid.

   (vt punktid 41–43)

3.  ELTL artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on selle liikmesriigi residendist maksumaksja, kellel on täieulatuslik maksukohustus, palgatulu maksuvaba vaid siis, kui tema tööandja asub nimetatud liikmesriigis, kuid mitte siis, kui tööandja asub teises liikmesriigis.

   Sellised õigusnormid kujutavad endast töötajate vaba liikumise piirangut ja asjaomane liikmesriik ei saa maksusoodustuse andmisest keeldumise põhjendamiseks tugineda võimatusele taotleda teiselt liikmesriigilt koostööd uurimise teostamiseks või teabe kogumiseks. Miski ei takista asjaomastel maksuhalduritel nõuda maksumaksjalt tõendeid, mida ta peab vajalikuks selleks, et saaks õigesti hinnata asjaomaseid makse ja lõive, ning kui vaja, võib maksuhaldur keelduda mahaarvamisest või maksuvabastusest, kui neid tõendeid ei esitata. Sellega seoses ei saa a priori välistada maksukohustuslase võimalust esitada asjaomaseid tõendeid, mille alusel maksusummat sissenõudvad liikmesriigi maksuametid saavad selgelt ja täpselt kindlaks määrata, et ta vastab kõnealuse maksusoodustuse saamise tingimustele.

   (vt punktid 46, 51, 52, 62 ja resolutsioon)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 55)