Kohtuasi C-385/11

Isabel Elbal Moreno

versus

Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)

ja

Tesorería General de la Seguridad Social (TGSS)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social de Barcelona)

„ELTL artikkel 157 — Direktiiv 79/7/EMÜ — Direktiiv 97/81/EÜ — Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe — Direktiiv 2006/54/EÜ — Sissemaksetel põhinev vanaduspension — Mees- ja naistöötajate võrdne kohtlemine — Kaudne sooline diskrimineerimine”

Kokkuvõte — Euroopa Kohtu otsus (kaheksas koda), 22. november 2012

1. Sotsiaalpoliitika — Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe osalise tööaja kohta — Direktiiv 97/81 — Töötingimused — Mõiste — Riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi pensionide tingimused — Väljaarvamine

   (ELTL artikkel 157; nõukogu direktiiv 97/81, lisa, klausli 4 punkt 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54, artikkel 4)

2. Sotsiaalpoliitika — Meeste ja naiste võrdne kohtlemine sotsiaalkindlustuse valdkonnas — Direktiiv 79/7 — Sissemaksetel põhineva vanaduspensioni saamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis nõuavad osalise tööajaga töötajatelt täistööajaga töötajatega võrreldes proportsionaalselt pikemat sissemakseperioodi — Osalise tööajaga töötajad, kellest enamik on naised — Lubamatus — Õigustatus — Puudumine

   (Nõukogu direktiiv 79/7, artikkel 4)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 22 ja 25)

2.  Direktiivi 79/7 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi regulatsioon, mis nõuab osalise tööajaga töötajatelt, kellest enamik on naised, täistööajaga töötajatega võrreldes proportsionaalselt pikemat sissemakseperioodi selleks, et saada sissemaksetel põhinevat vanaduspensioni, mille summat on vastavalt nende tööajale proportsionaalselt vähendatud.

   Niisugune regulatsioon seab osalise tööajaga töötajad, kes on osalise tööajaga töötanud pika aja jooksul ja kellest enamik on statistikaandmete põhjal naised, ebasoodsasse olukorda, sest vanaduspensioni saamiseks vajaliku sissemakseperioodi arvutamise meetodiga välistab see regulatsioon praktikas nende töötajate puhul igasuguse võimaluse vanaduspensioni saada.

   Seda regulatsiooni ei saa õigustada sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu tagamise vajadusega, kui asjassepuutuvad osalise tööajaga töötajad on tasunud sissemakseid pensionisüsteemi rahastamiseks ja kui juhul, kui nad pensioni saavad, vähendatakse selle summat proportsionaalselt töötatud ajaga ja tasutud sissemaksetega.

   (vt punktid 30–34, 38 ja resolutsioon)