Kohtuasi C-285/11

Bonik EOOD

versus

Direktor na Direktsia „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto” – Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad – Varna)

„Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Mahaarvamisõigus — Keeldumine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 6. detsember 2012

Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Keeldumine selle alusel, et kaubatarnet pettuse ja kuritarvituse tõttu tegelikult ei toimunud – Lubamatus – Piirid – Siseriikliku kohtu poolt teostatav kontroll

(Nõukogu direktiiv 2006/112, artiklid 2, 9, 14, 62, 63, 167, 168 ja 178)

Direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 2, 9, 14, 62, 63, 167, 168 ja 178 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui maksukohustuslasel ei lubata kaubatarnelt käibemaksu maha arvata seetõttu, et seda kaubatarnet ei peeta – võttes arvesse pettust või rikkumist, mis pandi toime enne või pärast selle tehingu tegemist – olevat tegelikult toimunuks, ilma et objektiivsete tõendite alusel oleks tuvastatud, et see maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud tarneahelas enne või pärast asjaomast tehingut toime pandud käibemaksupettusega – asjaolu, mis tuleb välja selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

Kuna mahaarvamisõiguse lubamisest keeldumine on erand sellest aluspõhimõttest, mida nimetatud õigus endast kujutab, ei ole nimetatud direktiivis ette nähtud mahaarvamisõiguse korraga ei ole kooskõlas see, kui mahaarvamisõigust ei lubata kasutada maksukohustuslasel, kes ei teadnud ega võinud teada, et asjaomase tehinguga on seotud pettus, mille pani toime tarnija või et muu tehing tarneahelas, mis tehti enne või pärast kõnealuse maksukohustuslase tehtud tehingut, on seotud käibemaksupettusega. Nimelt läheb süüst sõltumatu süsteemi kehtestamine kaugemale sellest, mis on vajalik riigikassa õiguste tagamiseks.

(vt punktid 41–43, 45 ja resolutsioon)

Kohtuasi C-285/11

Bonik EOOD

versus

Direktor na Direktsia „Obzhalvane i upravlenie na izpalnenieto” – Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad – Varna)

„Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Mahaarvamisõigus — Keeldumine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 6. detsember 2012

Maksualaste õigusaktide ühtlustamine — Ühine käibemaksusüsteem — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Keeldumine selle alusel, et kaubatarnet pettuse ja kuritarvituse tõttu tegelikult ei toimunud — Lubamatus — Piirid — Siseriikliku kohtu poolt teostatav kontroll

(Nõukogu direktiiv 2006/112, artiklid 2, 9, 14, 62, 63, 167, 168 ja 178)

Direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 2, 9, 14, 62, 63, 167, 168 ja 178 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui maksukohustuslasel ei lubata kaubatarnelt käibemaksu maha arvata seetõttu, et seda kaubatarnet ei peeta – võttes arvesse pettust või rikkumist, mis pandi toime enne või pärast selle tehingu tegemist – olevat tegelikult toimunuks, ilma et objektiivsete tõendite alusel oleks tuvastatud, et see maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud tarneahelas enne või pärast asjaomast tehingut toime pandud käibemaksupettusega – asjaolu, mis tuleb välja selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

Kuna mahaarvamisõiguse lubamisest keeldumine on erand sellest aluspõhimõttest, mida nimetatud õigus endast kujutab, ei ole nimetatud direktiivis ette nähtud mahaarvamisõiguse korraga ei ole kooskõlas see, kui mahaarvamisõigust ei lubata kasutada maksukohustuslasel, kes ei teadnud ega võinud teada, et asjaomase tehinguga on seotud pettus, mille pani toime tarnija või et muu tehing tarneahelas, mis tehti enne või pärast kõnealuse maksukohustuslase tehtud tehingut, on seotud käibemaksupettusega. Nimelt läheb süüst sõltumatu süsteemi kehtestamine kaugemale sellest, mis on vajalik riigikassa õiguste tagamiseks.

(vt punktid 41–43, 45 ja resolutsioon)