Kohtuasi C-159/11

Azienda Sanitaria Locale di Lecce ja Università del Salento

versus

Ordine degli Ingegneri della Provincia di Lecce jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato)

„Riigihanked — Direktiiv 2004/18/EÜ — Artikli 1 lõike 2 punktid a ja d — Teenused — Haiglate maavärinatundlikkuse uurimine ja hindamine — Leping kahe ametiasutuse vahel, kellest üks on ülikool — Ametiasutus, keda võib kvalifitseerida ettevõtjaks — Rahaliste huvidega seotud leping — Hüvitis, mis ei ületa tekkinud kulutusi”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 19. detsember 2012

1. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlus – Direktiiv 2004/18 – Kohaldamisala – Hankeleping, mille maksumus jääb alla direktiivis nimetatud määra – Erand – EL toimimise lepingu alusnormide ja üldpõhimõtete kohaldamine – Tingimus – Hankeleping, millel on teatav piiriülene tähtsus – Asutuste hankemenetluse läbiviimise kohustusega seotud samade kriteeriumide asjakohasus, sõltumata liidu reeglite kohaldatavusest

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikkel 7)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlus – Direktiiv 2004/18 – Hankeleping – Mõiste – Rahaliste huvidega seotud leping – Hõlmamine – Tingimused

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 1 lõige 2 ja II A lisa)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlus – Direktiiv 2004/18 – Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad ilma hankemenetlust korraldamata sõlmida lepingu, millega ametiasutused asuvad omavahel tegema koostööd – Lubatavuse tingimused – Leping, mis tagab nende ühise avaliku ülesande täitmise, mis on üksnes avalikes huvides ja ühtki eraõiguslikku teenuseosutajat ei asetata konkurentidega võrreldes soodsamasse olukorda – Siseriikliku kohtu poolt teostatav uurimine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18)

1.  Hankeleping jääb direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta kohaldamisalasse tingimusel, et hanke eeldatav maksumus küünib selle direktiivi artikli 7 punktis b kehtestatud piirmäärani, võttes aluseks nende tööde, kaupade ja teenuste turuväärtuse, mida asjaomane riigihange puudutab. Vastasel juhul tuleb kohaldada EL toimimise lepingu alusnorme ja üldpõhimõtteid, täpsemalt võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet ning sellest tulenevat läbipaistvuse tagamise kohustust, tingimusel et asjaomane pakub teatavat piiriülest huvi eelkõige oma tähtsuse ja täitmise koha osas. Nimelt omavad hankemenetluse korraldamise kohustuslikkuse hindamiseks Euroopa Kohtu praktikas välja töötatud kriteeriumid tähtsust nii direktiivi 2004/18 kui EL toimimise lepingu kõnealuste normide ja põhimõtete tõlgendamise seisukohast.

   (vt punktid 23 ja 24)

2.  Ettevõtja ja hankija kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepinguid, mille objektiks on direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta II A lisas viidatud teenuste osutamine, tuleb käsitada riigihankelepingutena, isegi kui nimetatud ettevõtja on ise hankija. Lisaks ei ole mõju sellel, et asjaomase asutuse peamine eesmärk ei ole tulu teenimine, et ta ei ole oma organisatsioonilise struktuuri poolest ettevõte, ning ta ei tegutse turul järjepidevalt. Pealegi ei saa lepingut riigihankelepingu mõiste alt välja jätta üksnes seetõttu, et tasu piirdub teenuse osutamise käigus tekkinud kulude hüvitamisega. Lisaks, nõustamistegevused haiglate maavärinatundlikkuse uurimiseks ja hindamiseks, olenemata asjaolust, et need võivad kuuluda teadusuuringute hulka, jäävad nende tegevuste tegelikust olemusest lähtuvalt kas uurimus– ja arendusteenuste alla, millele on viidatud direktiivi 2004/18 II A lisa kategoorias nr 8, või inseneriteenuste ja teadus ja tehnilise konsultatsiooni teenuste alla, millele on viidatud selle lisa kategoorias nr 12.

   (vt punktid 25, 26, 28 ja 29)

3.  Riigihankeid puudutava liidu õigusega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad ilma hankemenetlust korraldamata sõlmida lepingu, millega ametiasutused asuvad omavahel tegema koostööd, kui – ja seda peab kontrollima siseriiklik kohus – niisuguse lepingu eesmärk ei ole tagada nende asutuste ühise avaliku teenuse osutamise elluviimine, kui seda ei reguleeri üksnes avaliku huvi eesmärkidest lähtuvad kaalutlused ja nõuded või kui sellega võib eraõigusliku teenuseosutaja asetada konkurentidega võrreldes soodsamasse olukorda.

   Ametiasutuste sõlmitud kaht tüüpi hankelepingud ei kuulu nimelt riigihankeid puudutava liidu õiguse kohaldamisalasse. See puudutab esiteks hankelepinguid, mille ametiasutus sõlmib mõne temast õiguslikult eraldiseisva isikuga, kui samal ajal see asutus teostab nimetatud isiku suhtes analoogset kontrolli sellele, mida ta teostab oma asutuste üle, ja kui nimetatud isik tegutseb põhiliselt teda kontrolliva ametiasutuse või kontrollivate ametiasutuste huvides. Teiseks puudutab see lepinguid, millega luuakse alus ametiasutuste omavaheliseks koostööks, mille eesmärk on tagada nende ühise avaliku ülesande täitmine, ka seetõttu, et niisugused lepingud koostatakse üksnes ametiasutuste poolt, eraõiguslikke isikuid kaasamata; et ühtki eraõiguslikku teenuseosutajat ei asetata konkurentidega võrreldes soodsamasse olukorda, ning et nende koostööd reguleerivad üksnes avaliku huvi eesmärkidest lähtuvad kaalutlused ja nõuded.

   (vt punktid 31–36, 40 ja resolutsioon)

Kohtuasi C-159/11

Azienda Sanitaria Locale di Lecce ja Università del Salento

versus

Ordine degli Ingegneri della Provincia di Lecce jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato)

„Riigihanked — Direktiiv 2004/18/EÜ — Artikli 1 lõike 2 punktid a ja d — Teenused — Haiglate maavärinatundlikkuse uurimine ja hindamine — Leping kahe ametiasutuse vahel, kellest üks on ülikool — Ametiasutus, keda võib kvalifitseerida ettevõtjaks — Rahaliste huvidega seotud leping — Hüvitis, mis ei ületa tekkinud kulutusi”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 19. detsember 2012

1. Õigusaktide ühtlustamine — Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlus — Direktiiv 2004/18 — Kohaldamisala — Hankeleping, mille maksumus jääb alla direktiivis nimetatud määra — Erand — EL toimimise lepingu alusnormide ja üldpõhimõtete kohaldamine — Tingimus — Hankeleping, millel on teatav piiriülene tähtsus — Asutuste hankemenetluse läbiviimise kohustusega seotud samade kriteeriumide asjakohasus, sõltumata liidu reeglite kohaldatavusest

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikkel 7)

2. Õigusaktide ühtlustamine — Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlus — Direktiiv 2004/18 — Hankeleping — Mõiste — Rahaliste huvidega seotud leping — Hõlmamine — Tingimused

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 1 lõige 2 ja II A lisa)

3. Õigusaktide ühtlustamine — Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlus — Direktiiv 2004/18 — Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad ilma hankemenetlust korraldamata sõlmida lepingu, millega ametiasutused asuvad omavahel tegema koostööd — Lubatavuse tingimused — Leping, mis tagab nende ühise avaliku ülesande täitmise, mis on üksnes avalikes huvides ja ühtki eraõiguslikku teenuseosutajat ei asetata konkurentidega võrreldes soodsamasse olukorda — Siseriikliku kohtu poolt teostatav uurimine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18)

1.  Hankeleping jääb direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta kohaldamisalasse tingimusel, et hanke eeldatav maksumus küünib selle direktiivi artikli 7 punktis b kehtestatud piirmäärani, võttes aluseks nende tööde, kaupade ja teenuste turuväärtuse, mida asjaomane riigihange puudutab. Vastasel juhul tuleb kohaldada EL toimimise lepingu alusnorme ja üldpõhimõtteid, täpsemalt võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet ning sellest tulenevat läbipaistvuse tagamise kohustust, tingimusel et asjaomane pakub teatavat piiriülest huvi eelkõige oma tähtsuse ja täitmise koha osas. Nimelt omavad hankemenetluse korraldamise kohustuslikkuse hindamiseks Euroopa Kohtu praktikas välja töötatud kriteeriumid tähtsust nii direktiivi 2004/18 kui EL toimimise lepingu kõnealuste normide ja põhimõtete tõlgendamise seisukohast.

   (vt punktid 23 ja 24)

2.  Ettevõtja ja hankija kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepinguid, mille objektiks on direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta II A lisas viidatud teenuste osutamine, tuleb käsitada riigihankelepingutena, isegi kui nimetatud ettevõtja on ise hankija. Lisaks ei ole mõju sellel, et asjaomase asutuse peamine eesmärk ei ole tulu teenimine, et ta ei ole oma organisatsioonilise struktuuri poolest ettevõte, ning ta ei tegutse turul järjepidevalt. Pealegi ei saa lepingut riigihankelepingu mõiste alt välja jätta üksnes seetõttu, et tasu piirdub teenuse osutamise käigus tekkinud kulude hüvitamisega. Lisaks, nõustamistegevused haiglate maavärinatundlikkuse uurimiseks ja hindamiseks, olenemata asjaolust, et need võivad kuuluda teadusuuringute hulka, jäävad nende tegevuste tegelikust olemusest lähtuvalt kas uurimus– ja arendusteenuste alla, millele on viidatud direktiivi 2004/18 II A lisa kategoorias nr 8, või inseneriteenuste ja teadus ja tehnilise konsultatsiooni teenuste alla, millele on viidatud selle lisa kategoorias nr 12.

   (vt punktid 25, 26, 28 ja 29)

3.  Riigihankeid puudutava liidu õigusega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad ilma hankemenetlust korraldamata sõlmida lepingu, millega ametiasutused asuvad omavahel tegema koostööd, kui – ja seda peab kontrollima siseriiklik kohus – niisuguse lepingu eesmärk ei ole tagada nende asutuste ühise avaliku teenuse osutamise elluviimine, kui seda ei reguleeri üksnes avaliku huvi eesmärkidest lähtuvad kaalutlused ja nõuded või kui sellega võib eraõigusliku teenuseosutaja asetada konkurentidega võrreldes soodsamasse olukorda.

   Ametiasutuste sõlmitud kaht tüüpi hankelepingud ei kuulu nimelt riigihankeid puudutava liidu õiguse kohaldamisalasse. See puudutab esiteks hankelepinguid, mille ametiasutus sõlmib mõne temast õiguslikult eraldiseisva isikuga, kui samal ajal see asutus teostab nimetatud isiku suhtes analoogset kontrolli sellele, mida ta teostab oma asutuste üle, ja kui nimetatud isik tegutseb põhiliselt teda kontrolliva ametiasutuse või kontrollivate ametiasutuste huvides. Teiseks puudutab see lepinguid, millega luuakse alus ametiasutuste omavaheliseks koostööks, mille eesmärk on tagada nende ühise avaliku ülesande täitmine, ka seetõttu, et niisugused lepingud koostatakse üksnes ametiasutuste poolt, eraõiguslikke isikuid kaasamata; et ühtki eraõiguslikku teenuseosutajat ei asetata konkurentidega võrreldes soodsamasse olukorda, ning et nende koostööd reguleerivad üksnes avaliku huvi eesmärkidest lähtuvad kaalutlused ja nõuded.

   (vt punktid 31–36, 40 ja resolutsioon)