Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62011CJ0073

    Kohtuotsuse kokkuvõte

    Kohtuasi C-73/11 P

    Frucona Košice a.s.

    versus

    Euroopa Komisjon

    „Apellatsioonkaebus — Riigiabi — Maksuvõla vähendamine 65% võrra kõiki nõudeid hõlmavas maksejõuetusmenetluses — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse see tagasi nõudma — Eraõigusliku võlausaldaja kriteerium — Kohtuliku kontrolli piirid — Vaidlusaluse otsuse põhjenduste asendamine Üldkohtu põhjendustega — Ilmne hindamisviga — Tõendite moonutamine”

    Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 24. jaanuar 2013

    1. Riigiabi – Mõiste – Sekkumised, millel on ettevõtjat koormavatele kohustustele leevendav mõju – Hõlmamine

      (ELTL artikkel 107, lõige 1)

    2. Riigiabi – Mõiste – Raskuses oleva ettevõtja võlgade alandamine riigiasutuste poolt – Ettevõtja suhtes kompromissimenetluse läbiviimine – Eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaldamine – Pankrotimenetluse kestuse arvessevõtmine

      (ELTL artikkel 107)

    3. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Eraõigusliku võlausaldaja kriteerium – Keeruline majanduslik hinnang – Kohtulik kontroll – Piirid

      (ELTL artikkel 107, lõige 1)

    4. Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Haldusakti põhjenduste tõlgendamine – Piirid

      (ELTL artiklid 263 ja 264)

    1.  Vt otsuse tekst.

      (vt punktid 68 ja 69)

    2.  Kui avalik-õiguslik võlausaldaja võimaldab maksesoodustust seoses võlaga, mis ettevõtjal tema suhtes on, ei kuulu see abi mõiste alla ELTL artikli 107 tähenduses, kui abi saanud ettevõtja võiks saada sama eelise nagu see, mille ta sai riigi vahenditest, tavapärastele turutingimustele vastavatel asjaoludel. Juhul kui see eraõigusliku võlausaldaja hindamiskriteerium on kohaldatav, kuulub see nimelt tegurite hulka, mida komisjon peab sellise abi olemasolu tuvastamisel arvesse võtma. Järelikult peab komisjon andma üldhinnangu, võttes arvesse kõiki asja olulisi tegureid, mille alusel on võimalik kindlaks teha, kas abi saanud ettevõtja ei oleks sellist soodustust kindlasti saanud eraõiguslikult võlausaldajalt. Selles osas omab tähtsust igasugune informatsioon, mis võib mõjutada olulisel määral otsuse tegemisel tavaliselt ettevaatlikku ja hoolsat eraõiguslikku võlausaldajat, kes on avalik-õigusliku võlausaldajaga võimalikult sarnases olukorras ning nõuab võla tasumist makseraskustes olevalt võlgnikult.

      Hinnangu andmisel kompromissimenetluses oleva ettevõtja maksuvõla vähendamisele peab komisjon arvestama, et tavaliselt ettevaatlik ja hoolikas eraõiguslik võlausaldaja, kes on võimalikult sarnases olukorras kohaliku maksuhalduriga, peab talle võlgnetavate summade tagasisaamiseks valima eelkõige kompromissettepaneku ja hagejaks olnud ettevõtja pankrotimenetluse vahel. Eeltoodust tuleneb, et nende kahe menetluse vahel võimalikult soodsa valiku tegemiseks pidi võlausaldaja hindama nende menetluste poolt- ja vastuargumente. Kompromissimenetluse ja pankrotimenetluse puhul, mille tõttu lükkub edasi võlgnetava summa tagasisaamine ja mis võivad sel moel mõjutada selle summa väärtust, on tegemist teguritega, mis võis mõjutada olulisel määral eraõiguslikku võlausaldajat otsuse tegemisel.

      Järelikult peab komisjon eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi alusel nendele meetmetele hinnangu andmisel võtma arvesse eelkõige pankrotimenetluse kestuse kohta olemasolevat informatsiooni.

      (vt punktid 70, 71, 73, 78–82, 86 ja 100)

    3.  Vt otsuse tekst.

      (vt punktid 74–76)

    4.  Vt otsuse tekst.

      (vt punktid 87–90)

    Top

    Kohtuasi C-73/11 P

    Frucona Košice a.s.

    versus

    Euroopa Komisjon

    „Apellatsioonkaebus — Riigiabi — Maksuvõla vähendamine 65% võrra kõiki nõudeid hõlmavas maksejõuetusmenetluses — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse see tagasi nõudma — Eraõigusliku võlausaldaja kriteerium — Kohtuliku kontrolli piirid — Vaidlusaluse otsuse põhjenduste asendamine Üldkohtu põhjendustega — Ilmne hindamisviga — Tõendite moonutamine”

    Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 24. jaanuar 2013

    1. Riigiabi — Mõiste — Sekkumised, millel on ettevõtjat koormavatele kohustustele leevendav mõju — Hõlmamine

      (ELTL artikkel 107, lõige 1)

    2. Riigiabi — Mõiste — Raskuses oleva ettevõtja võlgade alandamine riigiasutuste poolt — Ettevõtja suhtes kompromissimenetluse läbiviimine — Eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaldamine — Pankrotimenetluse kestuse arvessevõtmine

      (ELTL artikkel 107)

    3. Riigiabi — Komisjonipoolne läbivaatamine — Eraõigusliku võlausaldaja kriteerium — Keeruline majanduslik hinnang — Kohtulik kontroll — Piirid

      (ELTL artikkel 107, lõige 1)

    4. Tühistamishagi — Liidu kohtu pädevus — Haldusakti põhjenduste tõlgendamine — Piirid

      (ELTL artiklid 263 ja 264)

    1.  Vt otsuse tekst.

      (vt punktid 68 ja 69)

    2.  Kui avalik-õiguslik võlausaldaja võimaldab maksesoodustust seoses võlaga, mis ettevõtjal tema suhtes on, ei kuulu see abi mõiste alla ELTL artikli 107 tähenduses, kui abi saanud ettevõtja võiks saada sama eelise nagu see, mille ta sai riigi vahenditest, tavapärastele turutingimustele vastavatel asjaoludel. Juhul kui see eraõigusliku võlausaldaja hindamiskriteerium on kohaldatav, kuulub see nimelt tegurite hulka, mida komisjon peab sellise abi olemasolu tuvastamisel arvesse võtma. Järelikult peab komisjon andma üldhinnangu, võttes arvesse kõiki asja olulisi tegureid, mille alusel on võimalik kindlaks teha, kas abi saanud ettevõtja ei oleks sellist soodustust kindlasti saanud eraõiguslikult võlausaldajalt. Selles osas omab tähtsust igasugune informatsioon, mis võib mõjutada olulisel määral otsuse tegemisel tavaliselt ettevaatlikku ja hoolsat eraõiguslikku võlausaldajat, kes on avalik-õigusliku võlausaldajaga võimalikult sarnases olukorras ning nõuab võla tasumist makseraskustes olevalt võlgnikult.

      Hinnangu andmisel kompromissimenetluses oleva ettevõtja maksuvõla vähendamisele peab komisjon arvestama, et tavaliselt ettevaatlik ja hoolikas eraõiguslik võlausaldaja, kes on võimalikult sarnases olukorras kohaliku maksuhalduriga, peab talle võlgnetavate summade tagasisaamiseks valima eelkõige kompromissettepaneku ja hagejaks olnud ettevõtja pankrotimenetluse vahel. Eeltoodust tuleneb, et nende kahe menetluse vahel võimalikult soodsa valiku tegemiseks pidi võlausaldaja hindama nende menetluste poolt- ja vastuargumente. Kompromissimenetluse ja pankrotimenetluse puhul, mille tõttu lükkub edasi võlgnetava summa tagasisaamine ja mis võivad sel moel mõjutada selle summa väärtust, on tegemist teguritega, mis võis mõjutada olulisel määral eraõiguslikku võlausaldajat otsuse tegemisel.

      Järelikult peab komisjon eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi alusel nendele meetmetele hinnangu andmisel võtma arvesse eelkõige pankrotimenetluse kestuse kohta olemasolevat informatsiooni.

      (vt punktid 70, 71, 73, 78–82, 86 ja 100)

    3.  Vt otsuse tekst.

      (vt punktid 74–76)

    4.  Vt otsuse tekst.

      (vt punktid 87–90)

    Top