Kohtuasi T‑47/10

(avaldamine väljavõtetena)

Akzo Nobel NV jt

versus

Euroopa Komisjon

„Konkurents — Keelatud kokkulepped — Termostabilisaatorite Euroopa turg — Otsus, milles tuvastatakse EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kaks rikkumist — Hindade kindlaksmääramine, turgude jagamine ja tundliku äriteabe vahetamine — Rikkumiste kestus — Aegumine — Haldusmenetluse kestus — Mõistlik aeg — Kaitseõigused — Rikkumiste süükspanemine — Rikkumised, mille on toime pannud tütarettevõtjad, ilma õigussubjektsuseta konsortsium ja tütarettevõtja — Trahvisummade arvutamine”

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 15. juuli 2015

1. Konkurents – Haldusmenetlus – Aegumine trahvide valdkonnas – Aegumine tütarettevõtja suhtes – Mõju puudumine emaettevõtja vastutuse suhtes

   (EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 25)

2. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Mõistliku aja nõude järgimine – Rikkumine – Tagajärjed – Ajassepuutuvatele ettevõtjatele määratud trahvide vähendamine komisjoni poolt – Vähendamisest keeldumine ettevõtjate puhul, kes esitasid haldusmenetluses nende suhtes vastu võetud teatavate otsuste peale hagid – Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte rikkumine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine

   (EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003)

1.  EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumistes otseselt osalenud tütarettevõtjad võivad õiguspäraselt tugineda määruse nr 1/2003 artikli 25 lõike 1 punktis b ette nähtud aegumistähtaja möödumisele nende suhtes, kuna komisjoni esimesed meetmed, mille eesmärk oli rikkumisi uurida või algatada nende suhtes menetlus määruse artikli 25 lõike 3 tähenduses, võeti pärast seda, kui nende tütarettevõtjate suhtes oli see tähtaeg lõppenud.

   Kuid määruse nr 1/2003 artiklis 25 ette nähtud aegumise tagajärg ei ole mitte see, et rikkumine kustub, ega see, et komisjonil ei ole võimalik otsuses tuvastada vastutust sellise rikkumise eest, vaid ainult see, et isikud, kellele seda artiklit kohaldatakse, pääsevad karistusest. Lisaks tuleneb määruse nr 1/2003 artikli 25 grammatilisest, teleoloogilisest ja kontekstipõhisest tõlgendusest, et lõike 1 kohane aegumine kehtib ja sellele võib tugineda iga juriidiline isik eraldi, kui komisjon on nende suhtes menetluse alustanud. Ainuüksi see, et emaettevõtja tütarettevõtjate suhtes on aegumistähtaeg möödunud, ei mõjuta emaettevõtja vastutust ega takista tema suhtes menetlust läbi viia.

   (vt punktid 124–126 ja 128)

2.  Kuna komisjon vähendas kõikide EÜ artikli 81 rikkumistes osalenud ettevõtjatele määratud trahve haldusmenetluse liiga pikast kestusest tulenevalt, kuid ei teinud seda ettevõtjate puhul, kes esitasid haldusmenetluses nende suhtes vastu võetud teatavate otsuste peale hagid, siis sisaldab komisjoni konkurentsieeskirjade rikkumise tuvastamise ja trahvide määramise otsus põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

   Nimelt, olenemata küsimusest, kas konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu komisjoni uurimise all olevate muude ettevõtjate soov kaitsta kohtus oma õigusi väheneb, on komisjoni argumentatsioon, mille kohaselt põhjendab erinevat kohtlemist objektiivselt võrreldavate olukordade erinevus, kuivõrd erinevalt muudest ettevõtjatest esitasid kõnealused ettevõtjad hagid, vastuolus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega.

   (vt punktid 326, 328 ja 329)

Kohtuasi T‑47/10

(avaldamine väljavõtetena)

Akzo Nobel NV jt

versus

Euroopa Komisjon

„Konkurents — Keelatud kokkulepped — Termostabilisaatorite Euroopa turg — Otsus, milles tuvastatakse EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kaks rikkumist — Hindade kindlaksmääramine, turgude jagamine ja tundliku äriteabe vahetamine — Rikkumiste kestus — Aegumine — Haldusmenetluse kestus — Mõistlik aeg — Kaitseõigused — Rikkumiste süükspanemine — Rikkumised, mille on toime pannud tütarettevõtjad, ilma õigussubjektsuseta konsortsium ja tütarettevõtja — Trahvisummade arvutamine”

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 15. juuli 2015

1. Konkurents – Haldusmenetlus – Aegumine trahvide valdkonnas – Aegumine tütarettevõtja suhtes – Mõju puudumine emaettevõtja vastutuse suhtes

   (EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 25)

2. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Mõistliku aja nõude järgimine – Rikkumine – Tagajärjed – Ajassepuutuvatele ettevõtjatele määratud trahvide vähendamine komisjoni poolt – Vähendamisest keeldumine ettevõtjate puhul, kes esitasid haldusmenetluses nende suhtes vastu võetud teatavate otsuste peale hagid – Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte rikkumine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine

   (EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003)

1.  EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumistes otseselt osalenud tütarettevõtjad võivad õiguspäraselt tugineda määruse nr 1/2003 artikli 25 lõike 1 punktis b ette nähtud aegumistähtaja möödumisele nende suhtes, kuna komisjoni esimesed meetmed, mille eesmärk oli rikkumisi uurida või algatada nende suhtes menetlus määruse artikli 25 lõike 3 tähenduses, võeti pärast seda, kui nende tütarettevõtjate suhtes oli see tähtaeg lõppenud.

   Kuid määruse nr 1/2003 artiklis 25 ette nähtud aegumise tagajärg ei ole mitte see, et rikkumine kustub, ega see, et komisjonil ei ole võimalik otsuses tuvastada vastutust sellise rikkumise eest, vaid ainult see, et isikud, kellele seda artiklit kohaldatakse, pääsevad karistusest. Lisaks tuleneb määruse nr 1/2003 artikli 25 grammatilisest, teleoloogilisest ja kontekstipõhisest tõlgendusest, et lõike 1 kohane aegumine kehtib ja sellele võib tugineda iga juriidiline isik eraldi, kui komisjon on nende suhtes menetluse alustanud. Ainuüksi see, et emaettevõtja tütarettevõtjate suhtes on aegumistähtaeg möödunud, ei mõjuta emaettevõtja vastutust ega takista tema suhtes menetlust läbi viia.

   (vt punktid 124–126 ja 128)

2.  Kuna komisjon vähendas kõikide EÜ artikli 81 rikkumistes osalenud ettevõtjatele määratud trahve haldusmenetluse liiga pikast kestusest tulenevalt, kuid ei teinud seda ettevõtjate puhul, kes esitasid haldusmenetluses nende suhtes vastu võetud teatavate otsuste peale hagid, siis sisaldab komisjoni konkurentsieeskirjade rikkumise tuvastamise ja trahvide määramise otsus põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

   Nimelt, olenemata küsimusest, kas konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu komisjoni uurimise all olevate muude ettevõtjate soov kaitsta kohtus oma õigusi väheneb, on komisjoni argumentatsioon, mille kohaselt põhjendab erinevat kohtlemist objektiivselt võrreldavate olukordade erinevus, kuivõrd erinevalt muudest ettevõtjatest esitasid kõnealused ettevõtjad hagid, vastuolus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega.

   (vt punktid 326, 328 ja 329)