Kohtuasi C-520/10

Lebara Ltd

versus

Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber))

„Maksustamine — Kuues käibemaksudirektiiv — Artikkel 2 — Teenuste osutamine tasu eest — Telekommunikatsiooniteenused — Ettemakselised kõnekaardid teabega, mis hõlbustab rahvusvaheliste telefonikõnede võtmist — Turustamine edasimüüjate kaudu”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Maksusätted — Õigusaktide ühtlustamine — Käibemaks — Ühine käibemaksusüsteem — Maksustatav teokoosseis ja maksu sissenõutavus

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 2 punkt 1 ja artikli 10 lõike 2 teine lõik)

2. Maksusätted — Õigusaktide ühtlustamine — Käibemaks — Ühine käibemaksusüsteem — Maksustatavad tehingud — Teenuste osutamine tasu eest — Mõiste

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 2 punkt 1 ja artikli 6 lõige 1)

1.  Kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud direktiiviga 2003/92) artikli 2 punktist 1 tuleneb, et käibemaksuga maksustatakse kauba tarnimine või teenuste osutamine, mitte selle eest saadud tasu. Siiski sätestab kuuenda direktiivi artikli 10 lõike 2 teine lõik, et kui enne kauba kättetoimetamist või teenuse osutamist tuleb tasuda ettemaks, muutub käibemaks sissenõutavaks enne kauba kättetoimetamist või teenuse osutamist, tingimusel et kõik maksustatava summaga ehk tulevase tarne või teenusega seotud tegurid on juba teada.

   (vt punkt 26)

2.  Kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud direktiiviga 2003/92) artikli 2 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et telefoniettevõtja, kes pakub telekommunikatsiooniteenuseid, mis seisnevad turustajatele selliste kõnekaartide müümises, millel on olemas kogu teave, mis on vajalik rahvusvaheliste kõnede tegemiseks selle operaatori käsutuses oleva infrastruktuuri vahendusel ja mida turustajad edasi müüvad enda nimel ja enda arvel lõppkasutajatele kas otse või teiste selliste maksukohustuslaste poolt nagu hulgimüüjad või jaemüüjad, osutab turustajale tasu eest telekommunikatsiooniteenust. Samas ei osuta see ettevõtja lõpptarbijale tasu eest teist teenust siis, kui viimane, olles kõnekaardi omandanud, kasutab õigust teha telefonikõnesid, kasutades sellel kaardil olevat teavet.

   Nimelt, kui telefoniettevõtja saab telekommunikatsiooniteenuste osutamisel tegelikult üksnes ühte tasu, ei saa asuda seisukohale, et telefoniettevõtja on osutanud tasu eest kahte teenust kuuenda direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses, ehk ühte teenust turustajale ja teist teenust lõpptarbijale. Isik, kellele nimetatud ettevõtja osutas tasu eest ühte teenust, on see, kellel on telefoniettevõtjaga õigussuhe, mille raames nad teevad vastastikuseid sooritusi. Neil asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et telefoniettevõtjale tasu makstes turustaja üksnes vahendab lõpptarbija poolt telefoniettevõtjale maksmisele kuuluva tasu ja loob sellega nende vahel otsese seose. Vastupidi, telefoniettevõtja ja turustaja teevad viimasele kõnekaartide müügi käigus vastastikuseid sooritusi.

   (vt punktid 31–33, 39, 41, 43 ja resolutsioon)