Kohtuasi C-488/10

Celaya Emparanza y Galdos Internacional SA

versus

Proyectos Integrales de Balizamiento SL

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 1 de Alicante y no 1 de Marca Comunitaria)

„Määrus (EÜ) nr 6/2002 — Artikli 19 lõige 1 — Ühenduse disainilahendused — Ühenduse disainilahendusest tulenevate õiguste rikkumine või rikkumise oht — Mõiste „kolmas isik””

Kohtuotsuse kokkuvõte

Ühenduse disainilahendused – Ühenduse disainilahenduse mõju – Ühenduse disainilahendusest tulenevad õigused – Õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid disainilahendust kasutamast – Kõik kolmandad isikud – Mõiste

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 19 lõige 1)

Määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 19 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ühenduse registreeritud disainilahendusega antud ainuõiguse rikkumist käsitlevas vaidluses laieneb õigus keelata kolmandatel isikutel seda disainilahendust kasutada mis tahes kolmandatele isikutele, kes kasutavad disainilahendust, mis ei jäta asjatundlikule kasutajale erinevat üldmuljet, sealhulgas kolmandale isikule, kellele kuulub hilisem ühenduse registreeritud disainilahendus, olenemata sellest, milline on kolmanda isiku tahtlus ja tegevus.

Määruse sätete tõlgendamisel tuleb silmas pidada prioriteetsuse põhimõtet, mille kohaselt varasem ühenduse registreeritud disainilahendus on hilisemate ühenduse registreeritud disainilahenduste suhtes prioriteetne. Määruse artikli 4 lõikest 1 tuleneb nimelt, et disainilahendust kaitstakse ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav. Kui kaks ühenduse registreeritud disainilahendust aga teineteisele vastanduvad, eeldatakse, et esimesena registreeritu vastas ühenduse kaitse saamiseks vajalikele tingimustele enne teisena registreeritud disainilahendust. Nii saab hilisema ühenduse registreeritud disainilahenduse omanik talle määrusega antud kaitse üksnes juhul, kui ta kehtetuks tunnistamise hagi – või olenevalt olukorrast vastuhagi – esitades tõendab, et varasema ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul on üks tingimustest täitmata.

Vastavalt määruse artiklitega 45–48 reguleeritavale ühenduse disainilahenduste registreerimise menetlusele kontrollib Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), kas taotluse esitamisel on järgitud määruses ette nähtud vorminõudeid. Kui taotlus järgib neid tingimusi, vastab määruse artikli 3 punktis a esitatud disainilahenduse määratlusele ega ole vastuolus avaliku huvi või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega, kannab ühtlustamisamet taotletud disainilahenduse ühenduse registreeritud disainilahendusena ühenduse disainilahenduste registrisse. Järelikult on tegemist peamiselt vormilise kiirkontrolliga, mis – nagu on märgitud määruse põhjenduses 18 – ei nõua sisulist analüüsi, mille raames tehakse enne registreerimist kindlaks, kas disainilahendus vastab kaitse saamise tingimustele, ning milles pealegi erinevalt määruses nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta sätestatud registreerimismenetlusest ei ole ette nähtud staadiumi, mis võimaldaks varasema registreeritud disainilahenduse omanikul registreerimisele vastulause esitada. Neil asjaoludel saab määruse artikli 19 lõike 1 tähenduses mõiste „kolmas isik” üksnes selline tõlgendus, mille kohaselt see mõiste hõlmab kolmandat isikut, kellele kuulub hilisem ühenduse registreeritud disainilahendus, tagada määrusega taotletava eesmärgi kaitsta tõhusalt ühenduse registreeritud disainilahendusi ning disainilahendusest tulenevate õiguste rikkumise hagide kasuliku mõju.

(vt punktid 39, 40, 42–44, 52, 58, resolutsiooni punktid 1 ja 2)

Kohtuasi C-488/10

Celaya Emparanza y Galdos Internacional SA

versus

Proyectos Integrales de Balizamiento SL

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 1 de Alicante y no 1 de Marca Comunitaria)

„Määrus (EÜ) nr 6/2002 — Artikli 19 lõige 1 — Ühenduse disainilahendused — Ühenduse disainilahendusest tulenevate õiguste rikkumine või rikkumise oht — Mõiste „kolmas isik””

Kohtuotsuse kokkuvõte

Ühenduse disainilahendused — Ühenduse disainilahenduse mõju — Ühenduse disainilahendusest tulenevad õigused — Õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid disainilahendust kasutamast — Kõik kolmandad isikud — Mõiste

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 19 lõige 1)

Määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 19 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ühenduse registreeritud disainilahendusega antud ainuõiguse rikkumist käsitlevas vaidluses laieneb õigus keelata kolmandatel isikutel seda disainilahendust kasutada mis tahes kolmandatele isikutele, kes kasutavad disainilahendust, mis ei jäta asjatundlikule kasutajale erinevat üldmuljet, sealhulgas kolmandale isikule, kellele kuulub hilisem ühenduse registreeritud disainilahendus, olenemata sellest, milline on kolmanda isiku tahtlus ja tegevus.

Määruse sätete tõlgendamisel tuleb silmas pidada prioriteetsuse põhimõtet, mille kohaselt varasem ühenduse registreeritud disainilahendus on hilisemate ühenduse registreeritud disainilahenduste suhtes prioriteetne. Määruse artikli 4 lõikest 1 tuleneb nimelt, et disainilahendust kaitstakse ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav. Kui kaks ühenduse registreeritud disainilahendust aga teineteisele vastanduvad, eeldatakse, et esimesena registreeritu vastas ühenduse kaitse saamiseks vajalikele tingimustele enne teisena registreeritud disainilahendust. Nii saab hilisema ühenduse registreeritud disainilahenduse omanik talle määrusega antud kaitse üksnes juhul, kui ta kehtetuks tunnistamise hagi – või olenevalt olukorrast vastuhagi – esitades tõendab, et varasema ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul on üks tingimustest täitmata.

Vastavalt määruse artiklitega 45–48 reguleeritavale ühenduse disainilahenduste registreerimise menetlusele kontrollib Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), kas taotluse esitamisel on järgitud määruses ette nähtud vorminõudeid. Kui taotlus järgib neid tingimusi, vastab määruse artikli 3 punktis a esitatud disainilahenduse määratlusele ega ole vastuolus avaliku huvi või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega, kannab ühtlustamisamet taotletud disainilahenduse ühenduse registreeritud disainilahendusena ühenduse disainilahenduste registrisse. Järelikult on tegemist peamiselt vormilise kiirkontrolliga, mis – nagu on märgitud määruse põhjenduses 18 – ei nõua sisulist analüüsi, mille raames tehakse enne registreerimist kindlaks, kas disainilahendus vastab kaitse saamise tingimustele, ning milles pealegi erinevalt määruses nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta sätestatud registreerimismenetlusest ei ole ette nähtud staadiumi, mis võimaldaks varasema registreeritud disainilahenduse omanikul registreerimisele vastulause esitada. Neil asjaoludel saab määruse artikli 19 lõike 1 tähenduses mõiste „kolmas isik” üksnes selline tõlgendus, mille kohaselt see mõiste hõlmab kolmandat isikut, kellele kuulub hilisem ühenduse registreeritud disainilahendus, tagada määrusega taotletava eesmärgi kaitsta tõhusalt ühenduse registreeritud disainilahendusi ning disainilahendusest tulenevate õiguste rikkumise hagide kasuliku mõju.

(vt punktid 39, 40, 42–44, 52, 58, resolutsiooni punktid 1 ja 2)