Keywords
Summary

Keywords

1. Õigusaktide ühtlustamine – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Ostukutse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 2 punkt i ja artikli 7 lõige 4)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Ostukutse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 2 punkt i)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Ostukutse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 2 punkt i)

4. Õigusaktide ühtlustamine – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Eksitavad väljajätted

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 7 lõike 4 punkt a)

5. Õigusaktide ühtlustamine – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Eksitavad väljajätted

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 7 lõike 4 punkt c)

Summary

1. Direktiivi 2005/29 (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiive 84/450, 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004) artikli 2 punktis i sätestatud väljendit „seega võimaldab tarbijal ostu sooritada” tuleb tõlgendada nii, et ostukutse eksisteerib niipea, kui teave reklaamitava toote ja selle hinna kohta on tarbijale piisav ostuotsuse tegemiseks, ilma et oleks vaja, et kommertsteadaandega pakutakse ka tegelikku võimalust toode osta või et kommertsteadaanne esitatakse selle võimaluse kontekstis.

Ostukutse on reklaami erivorm, millega kaasneb direktiivi 2005/29 artikli 7 lõike 4 järgi rangem teavitamiskohustus. Mõiste „ostukutse” lai tõlgendus on ainus, mis on kooskõlas direktiivi eesmärkidega, milleks artikli 1 kohaselt on tarbijakaitse kõrge taseme saavutamine. Väljendit „seega võimaldab tarbijal ostu sooritada” tuleb seega analüüsida mitte nii, et see sisaldab täiendavat tingimust, mida on vaja ostukutsena kvalifitseerimiseks, vaid nii, et see viitab nende nõuete eesmärgile, mis on kehtestatud toote omaduste ja hinna suhtes, et tarbijal oleks piisav teave ostu sooritamiseks.

(vt punktid 28–30, 33 ja resolutsiooni punkt 1)

2. Direktiivi 2005/29 (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiive 84/450, 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004) artikli 2 punkti i tuleb tõlgendada nii, et hinna nimetamise nõue võib olla täidetud, kui kommertsteadaandes sisaldub baashind, see tähendab madalaim hind, millega reklaamitavat toodet või toodete kategooriat saab osta, ning samal ajal müüakse neid ka teistes versioonides või teistsuguse sisuga ja nende hindu ei ole avaldatud. Siseriiklik kohus peab kontrollima, kas vastavalt toote olemusele ja omadustele ning kommertsteadaande edastamiseks kasutatud vahendile võimaldab selle baashinna nimetamine tarbijal tehinguotsust teha.

(vt punkt 41 ja resolutsiooni punkt 2)

3. Direktiivi 2005/29 (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiive 84/450, 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004) artikli 2 punkti i tuleb tõlgendada nii, et sõnaline või visuaalne viide tootele võimaldab täita toote omaduste nimetamise nõude, sealhulgas juhul, kui sama sõnalist või visuaalset viidet kasutatakse paljudes versioonides pakutava toote kohta.

Osas, milles direktiivi 2005/29 artikli 2 punkt i nõuab, et toote omadused oleksid nimetatud edastamisvahendile kohasel viisil, tuleb kommertsteadaande edastamisvahendit selles suhtes arvesse võtta. Toote kirjelduse puhul ei saa nõuda samaväärset täpsust olenemata vormist – raadio teel, televisiooni kaudu, elektrooniliselt või paberkandjal –, milles kommertsteadaanne esitati.

Sõnaline või visuaalne viide võib tarbijal aidata toote olemuse ja omaduste kohta arvamust kujundada selleks, et teha tehinguotsus, sealhulgas juhul, kui sama viidet kasutatakse paljudes versioonides pakutava toote kohta. Arvestades toote olemust ja omadusi ning kasutatud edastamisvahendit, peab siseriiklik kohus juhtumipõhiselt kindlaks määrama, kas tarbijal on piisav teave, et tehinguotsuse tegemiseks toode kindlaks teha ja seda eristada.

(vt punkti 45, 46, 49 ja resolutsiooni punkt 3)

4. Direktiivi 2005/29 (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiive 84/450, 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004) artikli 7 lõike 4 punkti a tuleb tõlgendada nii, et võib olla piisav, kui on esitatud ainult teatavad toote põhiomadused ning ettevõtja viitab ülejäänu osas oma veebilehele, tingimusel et kõnealusel veebilehel on oluline teave toote põhiomaduste, hinna ja muude tingimuste kohta vastavalt direktiivi artikli 7 nõuetele.

Direktiivi 2005/29 artikli 7 lõike 4 punkt a viitab toote põhiomadustele seda mõistet siiski määratlemata või ammendavat loetelu andmata. Ometi on täpsustatud, et esiteks tuleb arvestada kasutatud kommunikatsioonivahendiga ning teiseks asjaomase tootega. Seda sätet tuleb tõlgendada koostoimes direktiivi artikli 7 lõikega 1, mille kohaselt peab kaubandustava hindama eelkõige asjaolusid ning kommunikatsioonivahendiga seotud piiranguid arvestades. Samuti näeb direktiivi artikli 7 lõige 3 sõnaselgelt ette, et teabe väljajätmise üle otsustamisel võetakse arvesse kasutatava kommunikatsioonivahendi ruumilisi või ajalisi piiranguid ning meetmeid, mida ettevõtja on võtnud, et kõnealune teave tarbijale muul viisil kättesaadavaks teha.

Toote põhiomaduste kohta käiva sellise teabe ulatust, mida ettevõtja peab ostukutse raames edastama, tuleb seega hinnata vastavalt selle kutse kontekstile, toote olemusele ja omadustele ning kasutatud kommunikatsioonivahendile. Võttes arvesse eelnimetatud kriteeriume, peab siseriiklik kohus juhtumipõhiselt hindama, kas üksnes teatavate toote põhiomaduste esitamine võimaldab tarbijal teadlikku tehinguotsust teha.

(vt punktid 52–56, 58, 59 ja resolutsiooni punkt 4)

5. Direktiivi 2005/29 (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiive 84/450, 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004) artikli 7 lõike 4 punkti c tuleb tõlgendada nii, et ostukutses esinevat pelka viidet baashinnale ei loeta iseenesest eksitavaks väljajätteks.

Pelk viide baashinnale võib olla õigustatud olukorras, kus hinda ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, arvestades eelkõige toote olemust ja omadusi. Siseriiklik kohus peab kindlaks tegema, kas baashinna esitamine on piisav selleks, et artikli 7 lõike 4 punktis c kehtestatud hinnast teavitamise nõuded loetaks täidetuks. Siseriiklik kohus peab eelkõige kontrollima, kas lõpphinna arvutamise viisi väljajätmine ei takista tarbijal teha teadlikku tehinguotsust ning ei pane tarbijat seega tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei teeks. Samuti peab kohus võtma arvesse kasutatud kommunikatsioonivahendi olemuslikke piiranguid, toote olemust ja omadusi ning teisi meetmeid, mida ettevõtja on tegelikult võtnud, et teave tarbijale kättesaadavaks teha.

(vt punktid 64, 69–72 ja resolutsiooni punkt 5)