Keywords
Summary

Keywords

1. Liidu õigus – Vahetu õigusmõju – Liidu õigusega vastuolus olevad siseriiklikud maksud – Tagastamine – Üksikasjalikud eeskirjad – Siseriikliku õiguse kohaldamine – Siseriiklikus õiguses kehtestatud aegumistähtajad

2. Liidu õigus – Vahetu õigusmõju – Liidu õigusega vastuolus olevad siseriiklikud maksud – Tagastamine – Üksikasjalikud eeskirjad – Siseriikliku õiguse kohaldamine – Siseriiklikus õiguses kehtestatud aegumistähtaeg, mis on pikem maksete tagasinõudmiseks vahendajana tegutsenud eraõiguslikult isikult kui aegumistähtaeg, mida kohaldatakse riigile – Vastuvõetavus – Tingimus

3. Eelotsuse küsimused – Tõlgendamine – Tõlgendatavate kohtuotsuste ajaline mõju – Tagasiulatuv jõud – Otsus, milles tuvastataks, et siseriiklike õigusnormide tagasiulatuv mõju on vastuolus liidu õigusega

(ELTL artikkel 267)

Summary

1. Liidu õigusega ei ole vastuolus riigi vastu esitatavatele nõuetele ette nähtud viieaastane aegumistähtaeg hagidele, mis puudutavad selliste maksude tagastamist, mis on liikmesriigile „segatüüpi abi‑ ja maksusüsteemi” alusel liidu õigusnormidega vastuolus tasutud.

Nimelt säilib liidu õigusega vastuolus sisse nõutud maksude tagastamist käsitlevate ühtlustatud õigusnormide puudumisel liikmesriikidel õigus kohaldada siseriiklikus õiguskorras ette nähtud menetlusreegleid, eeskätt aegumistähtaegu reguleerivaid sätteid, tingimusel et nad järgivad samaväärsuse ja tõhususe põhimõtteid.

Ent samaväärsuse põhimõtet ei ole rikutud, kuna viieaastane aegumistähtaeg kohaldub kõigile asjaomase liikmesriigi vastu esitatud võlanõuetele ja selle kohaldatavus ei sõltu sellest, kas need nõuded tulenevad siseriiklike õigusnormide või liidu õigusnormide rikkumisest, mis tuleb kindlaks teha siseriiklikul kohtul. Mis puudutab tõhususe põhimõtet, siis liidu õigusega on kooskõlas see, kui nii huvitatud isiku kui ka asjaomast haldusorganit kaitsva õiguskindluse huvides määratakse õiguskaitsevahendi kasutamise osas kindlaks mõistlik õigust lõpetav tähtaeg. Nimelt ei muuda sellised tähtajad liidu õiguskorra alusel antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks, isegi kui määratluse kohaselt toob nende tähtaegade möödumine kaasa algatatud menetluse osalise või täieliku lõpetamise.

(vt punktid 34–36, 38 ja resolutsiooni punkt 1)

2. Liidu õigusega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt kehtestatakse isikule pikem aegumistähtaeg selleks, et nõuda maksete tagastamist vahendajana tegutsenud isikult, kellele ta maksed tasus ja kes need esimese isiku eest riigile tasus, samas kui ta oleks need maksed teinud otse riigile, oleks esimesele isikule kehtestatud aegumistähtaeg olnud lühem, mis kehtestab erandi alusetult makstud summade tagasimaksmist käsitlevatest liidu õigusnormidest, tingimusel et vahendajana tegutsevatel eraõiguslikel isikutel on võimalik tõhusalt nõuda riigilt tagasi tegelikult teiste eraõiguslike isikute eest tasutud summad.

(vt punkt 45 ja resolutsiooni punkt 2)

3. Euroopa Kohtu poolt pärast eelotsusetaotluse esitamist tehtud otsus, milles ta leidis, et asjaomaste siseriiklike õigusnormide tagasiulatuv mõju ei ole kooskõlas liidu õigusega, ei mõjuta siseriiklikus õiguskorras asjaomase riigi vastu esitatavate nõuete aegumistähtaja alguskuupäeva kindlaksmääramist.

Nimelt, esiteks kuulub aegumistähtaja kulgemise kindlaksmääramine põhimõtteliselt siseriikliku õiguse kohaldamisalasse. Teiseks ei ole eelotsusel mitte konstitutiivne, vaid üksnes deklaratiivne väärtus, mistõttu selle mõju avaldub põhimõtteliselt alates tõlgendatud normi jõustumisest. Seega ei ole liidu õigusega vastuolus see, kui siseriiklik ametiasutus tugineb mõistliku aegumistähtaja möödumisele, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi ametiasutuste käitumine koostoimes kehtestatud aegumistähtajaga jätab isiku täielikult ilma võimalusest panna oma õigused maksma liikmesriigi kohtus.

(vt punktid 47, 48, 51, 53 ja resolutsiooni punkt 3)