Kohtuasi C-260/09 P

Activision Blizzard Germany GmbH

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — EÜ artikkel 81 ja EMP lepingu artikkel 53 — Nintendo kaubamärgiga videomängukonsoolide ja mängukassettide turg — Paralleelse ekspordi piiramine sellel turul — Kokkulepe tootja ja ainuturustaja vahel — Passiivset müüki lubav turustusleping — Ühise tahte tuvastamine, kui puuduvad otsesed dokumentaalsed tõendid sellise müügi piiramise kohta — Vertikaalse kokkuleppe tuvastamiseks nõutav tõendatuse tase”

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 10. veebruar 2011   I - 422

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

2. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Kokkuleppe olemasolu tõendamine

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

3. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Kokkulepe, mille eesmärk on takistada paralleelset eksporti

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

4. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Üldkohtu tuletatav põhjendus – Lubatavus – Tingimused

   (EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artiklid 36 ja 53; Üldkohtu kodukord, artikkel 81)

1.  EÜ artiklist 225 ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust tuleneb, et Euroopa Kohtul puudub pädevus tuvastada fakte ja üldjuhul hinnata tõendeid, millele Üldkohus on nende faktide puhul tuginenud. Kui need tõendid on hangitud õiguspäraselt, kui on järgitud õiguse üldpõhimõtteid ning tõendamiskohustust ja tõendite kogumist reguleerivaid menetlusnorme, on üksnes Üldkohus pädev hindama talle esitatud tõendite tõenduslikku väärtust. See hinnang ei ole seega iseenesest õigusküsimus, mida Euroopa Kohus saaks kontrollida, välja arvatud juhul, kui tegemist on nende tõendite moonutamisega. Lisaks peab niisugune moonutamine olema toimiku materjalidest tulenevalt ilmne, ilma et oleks vaja fakte ja tõendeid uuesti hindama asuda.

   (vt punktid 51 ja 53)

2.  Vertikaalses suhtes konkurentsivastase kokkuleppe tuvastamiseks nõutav tõendatuse tase ei ole põhimõtteliselt kõrgem kui see, mis on nõutav horisontaalse suhte korral. On küll tõsi, et asjaolud, mis võivad olenevalt olukorrast võimaldada horisontaalse suhte korral tuvastada konkurentidevahelise konkurentsivastase kokkuleppe esinemise, võivad osutuda niisuguse kokkuleppe tuvastamise jaoks tootja ja turustaja vahelises vertikaalses suhtes sobimatuks, arvestades, et niisuguses suhtes on teatud suhtlemine õiguspärane. Siiski tuleb õigusvastase kokkuleppe esinemist hinnata kõiki asjakohaseid tegureid ning igale juhtumile omast majanduslikku ja õiguslikku konteksti silmas pidades. Küsimust, kas tõend võimaldab tuvastada EÜ artikli 81 lõikega 1 vastuolus oleva kokkuleppe sõlmimise või mitte, ei saa seega lahendada abstraktselt olenevalt sellest, kas tegemist on vertikaalse või horisontaalse suhtega, eraldades selle asjaolu kontekstist ja teistest teguritest, mis iseloomustavad konkreetset juhtumit.

   (vt punktid 71 ja 72)

3.  Järelevalve- ja sanktsioonisüsteemi olemasolu kontrollimine Üldkohtu poolt ei ole alati vajalik, selleks et kokkuleppe, mille eesmärk on takistada paralleelset eksporti ja mis on seega EÜ artikli 81 lõikega 1 vastuolus, võiks lugeda sõlmituks.

   (vt punkt 77)

4.  Üldkohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua, et ta esitaks ammendava ning üksikasjaliku ülevaate menetlusosaliste kõikidest arutluskäikudest. Üldkohtu põhjendused võivad seega olla tuletatavad, tingimusel et huvitatud isikutel on võimalik Üldkohtu lahendi põhjused teada saada ning Euroopa Kohtul on piisavalt andmeid oma kontrolli teostamiseks.

   (vt punkt 84)