Staff case summary

Staff case summary

Kokkuvõte

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Tõendite moonutamine – Kohtutoimiku materjalidest tulenevatest faktilistest asjaoludest tehtud järelduste sisuline ebaõigsus – Vastuvõetavus – Faktiliste asjaolude puudulik uurimine – Vastuvõetavus

(EÜ artikkel 225)

2. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)

3. Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Hindajate kaalutlusõigus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

4. Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Hinnatud isikule hindaja pädevusse kuuluvate ülesannete delegeerimine – Lubamatus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

5. Apellatsioonkaebus – Väited – Tõendite moonutamine – Kohtutoimiku materjalidest tulenevatest faktilistest asjaoludest tehtud järelduste sisuline ebaõigsus – Tõendamiskoormis

(EÜ artikkel 225)

1. Apellatsioonimenetluses on esimese astme kohtu poolt faktide tuvastamisega seonduvad väited vastuvõetavad, kui väidetakse, et faktide tuvastamise ebatäpsuse põhjuseks on toimiku materjalid või asjaolude puudulik uurimine.

(vt punkt 48)

Viited: Euroopa Kohus, 15. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P–C‑252/99 P ja C‑254/99 P: Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon (EKL 2002, lk I‑8375, punktid 392–405); Esimese Astme Kohus, 19. september 2008, kohtuasi T‑253/06 P: Chassagne vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).

2. Kontrollides hagiavalduse vastavust Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 nõuetele, ei oma menetluse varasemas etapis esitatud väited põhimõtteliselt tähtsust.

(vt punkt 61)

Viited: Esimese Astme Kohus, 19. mai 2008, kohtuasi T‑144/04: TF1 vs. komisjon (EKL 2008, lk II‑761, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

3. Hindajatele kuulub nende hinnata olevate isikute töö üle otsustamisel väga ulatuslik kaalutlusõigus ning kohus ei või sellesse hindamisse sekkuda ning kontrollida selle põhjendatust, kuna kohtulik kontroll hindajate koostatud aruannete üle on piiratud eelkõige menetluse nõuetekohasuse kontrolliga.

Mis puudutab seda menetluse nõuetekohasuse kontrolli, siis juhul, kui ühenduse institutsioonil on kaalutlusõigus, on ühenduse õiguskorras antud menetlustagatiste järgimine veelgi olulisem.

Hindajatel ametniku hindamisel olevat eriti ulatuslikku kaalutlusõigust peab seega korvama selliste normide eriti range järgimine, mis puudutavad selle hindamise korraldamist ning selleks ettenähtud menetlust.

(vt punktid 68–70)

Viited: Euroopa Kohus, 21. november 1991, kohtuasi C‑269/90: Technische Universität München (EKL 1991, lk I‑5469, punkt 14); Euroopa Kohus, 6. november 2008, kohtuasi C‑405/07 P: Madalmaad vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑8301, punktid 56 ja 57); Esimese Astme Kohus, 21. oktoober 1992, kohtuasi T‑23/91: Maurissen vs. kontrollikoda (EKL 1992, lk II‑2377, punkt 41); Esimese Astme Kohus, 26. oktoober 1994, kohtuasi T‑18/93: Marcato vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑215 ja II‑681, punkt 45); 9. november 1995, kohtuasi T‑346/94: France-aviation vs. komisjon (EKL 1995, lk II‑2841, punktid 32–34); Esimese Astme Kohus, 23. märts 2000, kohtuasi T‑95/98: Gogos vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑51 ja II‑219, punkt 37); Esimese Astme Kohus, 4. mai 2005, kohtuasi T‑144/03: Schmit vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑101 ja II‑465, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).

4. Hinnatud isikule nende ülesannete delegeerimine, mis kuuluvad ainult hindajale eriomasesse pädevusse – nagu hinnatud isiku eesmärkide kindlaksmääramine – on vastuolus mitte ainult personalieeskirjade artikli 43 rakendamiseks komisjoni vastuvõetud rakenduseeskirjade artikli 8 lõike 5 neljanda lõigu punktiga b, vaid ka hindamise raames ametnike võrdset kohtlemist nõudva põhimõttega. Karjääriarengu aruanded on edutamismenetluses olulised, kuna edutatava ametniku valimine toimub eelkõige karjääriarengu aruannete võrdleva hindamise alusel. Võttes arvesse nimetatud aruannete eesmärki, nõuab võrdse kohtlemise põhimõte igal juhul, et hindaja ja hinnatava isiku ülesanded oleksid rangelt eraldatud.

(vt punktid 80 ja 81)

Viited: Esimese Astme Kohus, 19. märts 2003, liidetud kohtuasjad T‑188/01–T‑190/01: Tsarnavas vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑95 ja II‑495, punktid 97 ja 98); Esimese Astme Kohus, 17. märts 2004, kohtuasi T‑175/02: Lebedef vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑73 ja II‑313, punktid 25 ja 26).

5. Kui esimese astme kohus peab ühenduse institutsiooni ühepoolseid ning pealegi ebatäpseid kinnitusi ülimuslikuks võrreldes hageja sõnaselge eitamisega küsimuses, mille puhul tõendamiskoormis lasub institutsioonil, on nimetatud kohus uurinud faktilisi asjaolusid puudulikult nii, et vaidlustatud kohtuotsuses on tegemist kohtutoimiku materjalidest tulenevatest faktilistest asjaoludest tehtud järelduste sisulise ebaõigsusega.

(vt punkt 87)

Viited: Euroopa Kohus, 6. detsember 2007, kohtuasi C‑59/06 P: Marcuccio vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 67, 68 ja 70).