Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62008FO0048

    Kohtumääruse kokkuvõte

    Staff case summary

    Staff case summary

    Kokkuvõte

    1. Menetlus – Hagi vastuvõetavus – Vastuvõetamatuse vastuväite esitamine – Kohtu õigus anda määrus Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 76 alusel

    (Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artiklid 76 ja 78)

    2. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Advokaadi esindamiseta esitatud hagiavaldus

    (Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 34 lõige 1)

    1. Isegi, kui Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 78 alusel on kostja esitanud eraldi dokumendiga vastuvõetamatuse vastuväite ning hageja on selle vastuväite kohta esitanud oma märkused, on Avaliku Teenistuse Kohtul juhul, kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatus, õigus anda nimetatud kodukorra artikli 76 alusel määrus.

    (vt punkt 23)

    Viited:

    Avaliku Teenistuse Kohus: 6. märts 2008, kohtuasi F‑105/07: R bis vs . komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

    2. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 kolmandast lõigust ning eriti mõistest „esindama” nähtub, et Avaliku Teenistuse Kohtusse hagi esitamisel peab selle artikli tähenduses „pool” kasutama kolmanda isiku teenuseid, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus.

    Sellest kohustusest ei näe erandit ette ei Euroopa Kohtu põhikiri ega Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord ning hagiavalduse, millele on alla kirjutanud hageja ise – isegi kui tema puhul on tegemist liikmesriigi kohtus esinemise õigusega advokaadiga –, esitamisest ei piisa hagi esitamiseks. See kohustus põhineb sellisel arusaamal advokaadi rollist, mille kohaselt peetakse advokaati õigusemõistmises osalejaks, kes peab osutama kliendile vajalikku õigusabiteenust täiesti sõltumatult, lähtudes õigusemõistmise kõrgemast huvist. Selline käsitlus vastab liikmesriikide ühistele õiguslikele traditsioonidele ning seda võib samuti leida ühenduse õiguskorras, nagu nähtub eelkõige Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 19. Advokaadi puhul, kes on samal ajal pool, keda ta esindab, on asjaomase kohtuasjaga isikliku suhte tõttu oht, et ta ei ole võimeline täitma seda õigusemõistmises osaleja põhirolli kõige asjakohasemalt.

    Kohustus kasutada kolmanda isiku teeneid ühenduste kohtus enda esindamise tagamiseks ei võta asjaomaselt poolelt ära vahendeid enda kaitsmiseks ning seega ei riku kaitseõigusi. Lisaks paneb nimetatud kohustus pooled kaitse seisukohast samadesse tingimustesse, sõltumata nende ametikohast, ning ei riku seega võrdsuse põhimõtet.

    (vt punktid 31–36)

    Viited:

    Euroopa Kohus: 5. detsember 1996, kohtuasi C‑174/96 P: Lopes vs. Euroopa Kohus (EKL 1996, lk I‑6401, punktid 8 ja 10–12).

    Esimese Astme Kohus: 8. detsember 1999, kohtuasi T‑79/99: Euro-Lex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet OHMI (EU‑LEX) (EKL 1999, lk II‑3555, punkt 28); 13. jaanuar 2005, kohtuasi T‑184/04: Sulvida vs. komisjon (EKL 2005, lk II‑85, punktid 8 ja 9).

    Top