Staff case summary

Staff case summary

Kokkuvõte

1. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik ja I lisa artikli 7 lõiked 1 ja 3; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punktid d ja e)

2. Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Teise ametniku ametisse nimetamine enne hageja teenistusse asumist – Välistamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

1. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb hagiavalduses märkida väited ning faktilised ja õiguslikud argumendid. Need peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et kostja saaks ette valmistada kaitse ja Avaliku Teenistuse Kohus lahendada hagi vajaduse korral ilma täiendava informatsioonita. Et tagada õiguskindlus ja hea õigusemõistmine, on hagiavalduse vastuvõetavuseks vaja, et peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele tuginetakse, tuleneksid järjekindlalt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist.

See on nii seda enam, et vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõikele 3 hõlmab menetluse kirjalik osa Avaliku Teenistuse Kohtus üldjuhul vaid ühte kirjalike seisukohtade esitamist, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei otsusta teisiti. Lisaks peab vastavalt kõnesoleva põhikirja artikli 19 kolmandale lõigule, mida kohaldatakse sama põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 alusel Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusele, ametnikku esindama advokaat. Tema oluline ülesanne õigusmõistmisele kaasaaitava isikuna on tagada, et hagiavalduse nõuete aluseks oleks piisavalt arusaadav ja järjepidev õiguslik argumentatsioon, kui võtta arvesse just seda tõika, et menetluse kirjalik osa Avaliku Teenistuse Kohtus hõlmab üldjuhul vaid ühte kirjalike seisukohtade esitamist.

Hagiavaldus, milles faktilised asjaolud on esitatud segaselt ja korrapäratult, nii et lugejal ei ole võimalik neid hagiavalduse nõude või mõne selle põhjendamiseks toodud väitega seostada, ei vasta vajalikele selguse ja täpsuse nõuetele.

Samuti on ilmselgelt vastuvõetamatu ametniku hagi, milles ei ole vaidlustatud otsuseid täpselt nimetatud ning mis ei vasta seega Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punktis d sätestatud nõuetele.

(vt punktid 24–27 ja 46)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 24. märts 1993, kohtuasi T‑72/92: Benzler vs . komisjon (EKL 1993, lk II‑347, punktid 16, 18 ja 19); 28. aprill 1993, kohtuasi T‑85/92: De Hoe vs . komisjon (EKL 1993, lk II‑523, punkt 20); 21. mai 1999, kohtuasi T‑154/98: Asia Motor Prantsusmaa jt vs . komisjon (EKL 1999, lk II‑1703, punkt 42); 15. juuni 1999, kohtuasi T‑277/97: Ismeri Europa vs . kontrollikoda (EKL 1999, lk II‑1825, punkt 29)

2. Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ja artikli 91 lõike 1 tähenduses on isikut kahjustavateks meetmeteks ainult sellised meetmed, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve kahjustavalt, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis, ja mis fikseerivad lõplikult institutsiooni seisukoha.

Selliseks meetmeks ei ole teise ametniku ametisse nimetamine samas institutsioonis, kui see toimus enne hageja teenistusse asumist.

(vt punktid 34 ja 35)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑43/04: Fardoom ja Reinard vs . komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑329 ja II‑1465, punkt 26)

Avaliku Teenistuse Kohus: 21. aprill 2008, kohtuasi T‑78/07: Boudova jt vs . komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 31)