Keywords
Summary

Keywords

Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Maksu tagastamine liidu territooriumil registreerimata maksukohustuslastele

(Nõukogu direktiiv 86/560, artikli 2 lõige 1 ja direktiiv 2006/112, artikli 169 punkt c, artiklid 170 ja 171)

Summary

Liikmesriik, kes on keeldunud tagastamast väljaspool Euroopa Liitu registreeritud maksukohustuslaste direktiivi 2006/112 artikli 169 punktis c nimetatud kindlustustehingutelt ja finantstehingutelt tasutud sisendkäibemaksu, ei ole rikkunud direktiivi 2006/112 mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklitest 169–171 ning kolmeteistkümnenda direktiivi 86/560 käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 2 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

Nimelt, kolmeteistkümnenda direktiivi sätteid, eeskätt selle artikli 2 lõiget 1, mis ei viita sõneselgelt direktiivi 2006/112 artikli 169 punktis c nimetatud tehingutele, tuleb käsitada direktiivi 2006/112 artiklite 170 ja 171 suhtes erisätetena, mistõttu ei saa selle direktiivi artikli 170 üldsõnaliselt sätestatud tagastamisõigust pidada kolmeteistkümnenda direktiivi artikli 2 lõike 1 selge ja ühemõttelise sõnastuse suhtes ülimuslikuks.

Kui viite puudumine direktiivi 2006/112 artikli 169 punktis c nimetatud tehingutele on seadusandja viga, ei pea Euroopa Kohus lähtuma tõlgendusest, mille eesmärk on parandada eespool viidatud artikli 2 lõiget 1. Ka ei saa liikmesriigile, kelle siseriiklikud õigusnormid on eespool viidatud artikli 2 lõike 1 selge ja ühemõttelise sõnastusega kooskõlas, ette heita seda, et ta on rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad just sellest sättest, kuna ta ei lähtunud nimetatud sätte tõlgendusest, mille eesmärk on seda muuta, et viia see kooskõlla ühise käibemaksusüsteemi loogikaga ja parandada ühenduse seadusandja poolt tehtud viga. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et ühenduse õigusnorm peab võimaldama asjassepuutuvatel isikutel täpselt teada oma kohustuste ulatust. Õigussubjektidel peab olema võimalik selgelt teada oma õigusi ja kohustusi ning toimida neile vastavalt. See põhimõte on ka asjassepuutuv maksustamist käsitleva direktiivi ülevõtmisel. Nimelt ei saa, vaatamata eespool viidatud artikli 2 lõike 1 selgele ja ühemõttelisele sõnastusele, nimetatud sätet tõlgendada eesmärgiga seda parandada ja laiendada sel teel liikmesriikide sellega seonduvaid kohustusi.

(vt punktid 35, 46, 48–51)