Keywords
Summary

Keywords

1. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Vaidlusese – Kindlaksmääramine kohtueelses menetluses

(ELTL artikkel 258)

2. Kapitali vaba liikumine – Piirangud – Äriühinguõigus

(EÜ artikli 56 lõige 1, artikkel 58 ja artikli 86 lõige 2)

Summary

1. Pool ei saa kohtumenetluse käigus muuta vaidluse eset ning hagi põhjendatust tuleb uurida ainult lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõuetest. Lisaks on komisjon tulenevalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 21 ning kodukorra artikli 38 lõike 1 punktist c kohustatud kõigis ELTL artikli 258 alusel esitatud hagides näitama ära konkreetse rikkumise, mida Euroopa Kohtul palutakse hinnata, ja vähemalt ülevaatlikult esitama õiguslikud ja faktilised asjaolud, millele ta oma väidetes tugineb. Siiski ei muuda see, kui komisjon kohustuste rikkumise menetluses täpsustab repliigis etteheidet, mille ta oli hagiavalduses juba üldisemalt esitanud, viidates oma etteheite põhjendatuse illustreerimiseks täiendavalt esitatud argumendis veel ühele õigusele, mis kuulub erastatud äriühingus riigile, väidetava rikkumise eset ega mõjuta seega mingil moel vaidluse ulatust.

(vt punktid 20, 21 ja 23)

2. EÜ artiklist 56 tulenevaid kohustusi rikub liikmesriik, kes säilitab aktsiaseltsis sellele riigile ja muudele avalik-õiguslikele üksustele ette nähtud eriõigused, mis on antud seoses sellele riigile kuuluvate kõnealuse äriühingu eelisaktsiatega ( golden shares ) ja milleks on vabastamine 5% ülempiirist, mis on ette nähtud teiste aktsionäride häälte andmisel, õigus määrata juhtorgani liige, juhul kui riik hääletas selle äriühingu juhtorgani liikme valimisel võidu saavutanud ettepaneku vastu, ning vetoõigus selle äriühingu aktsionäride üldkoosoleku otsuste suhtes, mis käsitlevad

– põhikirja muutmist, sealhulgas aktsiakapitali suurendamine, ühinemine, jagunemine ja lõpetamine,

– koostöö- ja alluvuslepingute sõlmimist,

– aktsionäride eelisõiguse tühistamist või piiramist aktsiakapitali suurendamise korral.

Nimelt võib kõnealune vetoõigus, mis annab sellele riigile äriühingu juhtimise ja kontrolli mõjutamise võimaluse, mis ei ole õigustatud temale selles äriühingus kuuluva osaluse suurusega, pärssida teiste liikmesriikide ettevõtjate tahet teha otseinvesteeringuid sellesse äriühingusse, kuna nad ei saa osaleda selle äriühingu juhtimises ja kontrollimises proportsionaalselt oma osaluse väärtusega. Samamoodi võib kõnealune vetoõigus mõjuda pärssivalt äriühingusse portfelliinvesteeringute tegemisele, kuna võimalus, et asjaomane riik keeldub heaks kiitmast olulist otsust, mille ettepaneku on selle äriühingu organid teinud seetõttu, et see vastab äriühingu huvidele, võib nimelt vähendada kõnealuse äriühingu aktsiate väärtust ning sellest tulenevalt sellistesse aktsiatesse investeerimise atraktiivsust.

Mis puudutab seda, et kõikide aktsionäride lihtaktsiatega kaasneva hääleõiguse teostamise ülempiir on 5%, välja arvatud asjaomase riigi puhul, kellele see piirang ei laiene, siis kujutab aktsiatega kaasnev hääleõigus endast aktsionäri ühte peamist vahendit aktiivselt äriühingu juhtimises või kontrollis osalemiseks. Järelikult mis tahes meede, millega takistatakse selle õiguse teostamist või seatakse sellele tingimusi, võib pärssida teiste liikmesriikide investorite tahet omandada asjaomases äriühingus osalus ning kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut. Pealegi on häälte ülempiir meede, mis võib piirata otseinvesteeringute tegijate võimalust osaleda äriühingus, et luua või säilitada äriühinguga püsivad ja otsesed majandussidemed, mis annavad aktsionärile õiguse tegelikult osaleda äriühingu juhtimises või selle kontrollimises, ning mis vähendab huvi omandada osalus äriühingus.

Mis puudutab õigust nimetada juhtorgani liige, siis kujutab see õigus endast kapitali vaba liikumise piirangut, kuna niisugune eriline õigus on äriõiguse üldnormide suhtes erinorm, mis on siseriikliku seadusandliku meetmega kehtestatud üksnes avaliku võimu eelisena. Kuigi on tõsi, et selle võimaluse võib seadusega anda kvalifitseeritud vähemuse õigusena, peab see niisugusel juhul olema kättesaadav kõigile aktsionäridele, mitte olema mõeldud ainult riigi jaoks. Piirates teiste aktsionäride peale riigi võimalust osaleda äriühingus, et luua või säilitada sellega püsivad ja otsesed majandussidemed, mis annavad aktsionärile õiguse tegelikult osaleda äriühingu juhtimises või selle kontrollimises, võib õigus nimetada juhtorgani liige pärssida teiste liikmesriikide otseinvesteeringute tegijate tahet investeerida sellesse äriühingusse.

Mis puudutab EÜ artikli 58 alusel lubatavaid erandeid, siis vajadus tagada kriisi- või sõjaolukorras või terrorismiohu korral asjaomase liikmesriigi energiaga varustamise kindlus võib tõepoolest olla avalikust julgeolekust tulenev põhjus EÜ artikli 58 tähenduses. Sellest hoolimata tuleb avalikust julgeolekust tulenevaid nõudeid eelkõige siis, kui tegemist on kapitali vaba liikumise aluspõhimõttest tehtava erandiga, tõlgendada kitsalt, nii et iga liikmesriik ei saaks määrata nende ulatust kindlaks ühepoolselt, ilma liidu institutsioonide poolse kontrollita. Seega saab avalikule julgeolekule tugineda vaid siis, kui ühiskonna põhihuvisid ähvardav oht on tegelik ja piisavalt tõsine. Kui liikmesriik piirdub ainult energiaga varustamise kindlust puudutava põhjuse väljatoomisega, täpsustamata, miks ta arvab, et iga vaidlusalune eriõigus või nende õiguste kogum võimaldab vältida sellist ühiskonna põhihuvi kahjustamist, ei saa avalikust julgeolekust lähtuva põhjendusega siiski nõustuda.

Pealegi, mis puudutab kõnealuse piirangu proportsionaalsust, siis ebakindlus, mille tekitab asjaolu, et nende eriõiguste teostamine, mis riigil on äriühingus eelisaktsiate omamise tõttu, ei ole allutatud ühelegi erilisele ja objektiivsele tingimusele või asjaolule, kahjustab tõsiselt kapitali vaba liikumist, kuna see annab siseriiklikele ametivõimudele nimetatud õiguste teostamisel niivõrd laia kaalutlusruumi, et seda kaalutlusruumi ei saa pidada taotletavate eesmärkidega proportsionaalseks.

Lõpuks ei kuulu EÜ artikli 86 lõige 2 kohaldamisele eespool viidatud siseriiklike sätete suhtes ning sellele ei saa seetõttu tugineda nende sätete õigustusena niivõrd, kuivõrd need kujutavad endast piiranguid asutamislepingus ette nähtud kapitali vabale liikumisele. Nimelt võimaldab EÜ artikli 86 lõige 2 koosmõjus sama artikli lõikega 1 liikmesriigil õigustada asutamislepingu sätetega vastuolus olevate eri‑ või ainuõiguste andmist ettevõtjale, kellele on antud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, kui ettevõtjale määratud eriülesande täitmise saab tagada üksnes selliste õiguste andmise teel ning kui kaubanduse arengut ei mõjutata määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega. Selline ei ole siiski niisuguste siseriiklike õigusnormide eesmärk, millega on liikmesriigile aktsiaseltsis antud eriõigused, mis tulenevad sellele riigile kuuluvatest selle äriühingu eelisaktsiatest.

(vt punktid 56–58, 62–64, 84, 85, 87, 90 ja 92–97 ja resolutsioon)