Keywords
Summary

Keywords

1. Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega

(ELTL artiklid 56 ja 57)

2. Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega

(ELTL artiklid 56 ja 57)

Summary

1. ELTL artiklitega 56 ja 57 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis sätestavad, et teises liikmesriigis asuv tööandja, kes lähetab töötajaid esimesena nimetatud riigi territooriumile, on kohustatud saatma lähetuse eeldeklaratsiooni, juhul kui kavandatud lähetus saab alata tingimusel, et tööandjale on teatatud asjaomase deklaratsiooni registreerimisnumber, ning kui esimesena nimetatud riigi ametiasutustel on vastava teate edastamiseks viis tööpäeva deklaratsiooni kättesaamisest arvates.

Kuna niisugune teatavaks tegemine peab toimuma enne seda, kui tööandja töötajaid lähetab, ning osutub võimalikuks alles pärast seda, kui siseriiklikud ametiasutused on lähetuse eeldeklaratsiooni nõuetele vastavust kontrollinud, tuleb sellist menetlust pidada loamenetluseks, mis võib kõnesoleva teate väljastamiseks ette nähtud tähtaja tõttu kavandatavat lähetust – ja sellest tulenevalt töötajaid lähetava tööandja poolt teenuste osutamist – takistada eelkõige juhul, kui teenuse osutamiseks on vaja kiiresti tegutseda. Seega kujutab lähetuse eeldeklaratsiooni ja selle registreerimisnumbri teate saatmise nõue ELTL artikli 56 mõttes teenuste osutamise vabaduse piirangut.

Niisugune piirang ei ole töötajate kaitse eesmärgiga õigustatud. On tõsi, et lähetuse eeldeklaratsiooni saatmine siseriiklikele ametiasutustele vajalike andmete edastamiseks tundub olevat kohane vahend. Registreerimis‑ ja teatamismenetlus, millest tulenevalt on deklaratsioon oma olemuselt loamenetlus, läheb siiski kaugemale sellest, mis on lähetatud töötajate kaitse tagamiseks vajalik, kuna osas, milles eeldeklaratsioon võimaldab teostada järelevalvet selle üle, kas vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalkindlustust ja töötasu reguleerivaid norme lähetuse kestel täidetakse, on see nimetatud eesmärgi saavutamiseks loa andmise või eelneva kontrolliga võrreldes proportsionaalsem.

(vt punktid 34, 36, 40, 52, 53, 61 ja resolutsioon)

2. ELTL artiklitega 56 ja 57 ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnormid, mis sätestavad, et teises liikmesriigis asuv tööandja, kes lähetab töötajaid esimesena nimetatud riigi territooriumile, on kohustatud hoidma selle riigi siseriiklikele ametiasutustele lähetuse ajal kättesaadavana koopia sellistest sotsiaalkindlustus‑ või töödokumentidega samaväärsetest dokumentidest, mis on esimesena nimetatud riigi õiguse kohaselt nõutavad, ning saatma nimetatud koopia pärast lähetuse lõppemist kõnealustele ametiasutustele.

Ei saa tõepoolest välistada, et need kohustused põhjustavad teises liikmesriigis asuvatele ettevõtjatele kulutusi ning täiendavaid haldus‑ ja finantskulusid, nii et need ettevõtjad ei ole konkurentsi osas võrdses olukorras ettevõtjatega, kes võtavad tööle tavapäraselt Belgia territooriumil töötavaid isikuid. Tundub, et samaväärsete dokumentide ühe koopia säilitamine võimaldab ametiasutustel siiski kontrollida, kas direktiivi 96/71 (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) artikli 3 lõikes 1 loetletud töötingimused on lähetatud töötajate osas täidetud, ning tagada seega töötajate kaitse. Niisugused meetmed on seega töötajate kaitse eesmärgiga proportsionaalsed.

(vt punktid 42, 57, 60, 61 ja resolutsioon)