Kohtuasi C-277/08

Francisco Vicente Pereda

versus

Madrid Movilidad SA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social no 23 de Madrid)

„Direktiiv 2003/88/EÜ — Tööaja korraldus — Õigus tasulisele põhipuhkusele — Haiguspuhkus — Haiguspuhkuse kokkulangemine põhipuhkusega — Õigus saada põhipuhkust muul ajal”

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 10. september 2009   I ‐ 8407

Kohtuotsuse kokkuvõte

Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaja korraldus – Õigus tasulisele põhipuhkusele

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88, artikli 7 lõige 1)

Direktiivi 2003/88 tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid või kollektiivlepingud, millega on ette nähtud, et töötajal, kes on oma tööandjaks oleva ettevõtte puhkuste kalendris kindlaksmääratud põhipuhkuse perioodil haiguspuhkusel, ei ole pärast tööle naasmist õigust saada põhipuhkust muul ajal peale esialgselt kindlaksmääratud perioodi, sh vajaduse korral ka väljaspool asjassepuutuvat puhkuseaastat.

Tasulise põhipuhkuse eesmärk on võimaldada töötajale puhkust ja vaba aega. See eesmärk erineb haiguspuhkuse eesmärgist – haiguspuhkust antakse töötajale, et tal oleks võimalik haigusest taastuda. Tasulise põhipuhkuse eesmärgist tuleneb nimelt see, et töötajal, kes on eelnevalt kindlaks määratud põhipuhkuse perioodil haiguspuhkusel, on õigus temapoolse taotluse alusel ning iga-aastase puhkuse tegeliku saamise huvides õigus võtta põhipuhkust muul ajal kui see, mis langeb kokku haiguspuhkuse perioodiga. Algselt kindlaksmääratud põhipuhkuse perioodi ja haiguspuhkuse kattumise perioodile vastava uue põhipuhkuse perioodi kindlaksmääramisel tuleb lähtuda siseriiklikus õiguses töötajate puhkuse kindlaksmääramise suhtes kehtivatest eeskirjadest ja korrast, arvestades ühtlasi erinevaid asjassepuutuvaid huve, eelkõige ettevõtja huvidest lähtuvaid ülekaalukaid põhjuseid. Juhul kui nende huvide tõttu ei ole võimalik rahuldada töötaja taotlust põhipuhkuse saamiseks muul ajal, on tööandja kohustatud andma töötajale põhipuhkust mõnel muul ajal, mille viimati nimetatu välja pakub ning mis on vastavuses tööandja huvidega, ilma et tööandjal oleks õigust a priori keelduda puhkuse andmisest põhjendusega, et nimetatud periood jääb väljapoole asjassepuutuva põhipuhkuse arvutamise aluseks olevat puhkuseaastat.

(vt punktid 21–23, 26 ja resolutsioon)