Keywords
Summary

Keywords

1. Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Füüsilised või juriidilised isikud – Vastuväiteteatise adressaadiks oleva ettevõtja kohustus vaidlustada selle faktilised või õiguslikud asjaolud haldusmenetluses – Hagi esitamise õiguse teostamise piiramine – Seaduslikkuse ja kaitseõiguste tagamise aluspõhimõtete rikkumine

(EÜ artiklid 81 ja 82 ja EÜ artikli 230 neljas lõik)

2. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Tõend – Üks vältav rikkumine, mis tuleneb keerulisest kooskõlastuste süsteemist

(EÜ artikli 81 lõige 1)

3. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus – Mitut adressaati puudutav otsus

(EÜ artiklid 81 ja 253)

4. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Ümberlükatav eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

Summary

1. Konkurentsinormide valdkonnas ei kohusta ükski liidu õigusnorm vastuväiteteatise adressaati vaidlustama selle erinevaid faktilisi või õiguslikke asjaolusid haldusmenetluses seetõttu, et muidu ei saa ta seda teha hiljem kohtumenetluses. Nimelt, kuigi see, kui ettevõtja võtab faktilise või õigusliku asjaolu komisjoni haldusmenetluses otseselt või kaudselt omaks, võib olla täiendav tõend hagiavalduse põhjendatuse hindamisel, ei piira see füüsilisele või juriidilisele isikule aluslepinguga antud Üldkohtusse hagi esitamise õiguse kasutamist ennast.

Kui selleks ei ole õiguslikku alust otseselt ette nähtud, on selline piirang vastuolus seaduslikkuse ja kaitseõiguste tagamise aluspõhimõtetega. Õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele tagab ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47.

(vt punktid 37 ja 38, 40)

2. Konkurentsinormide valkdonnas ei piisa ühe ja vältava rikkumise puhul, mis seisneb liikmesriigis ühe konkreetse toote hinnatõusu kooskõlastamises asjassepuutuvate ettevõtjate poolt sisse seatud keerulise kooskõlastuste süsteemi abil, üksikust kaudsest tõendist ettevõtja osalemise kohta nimetatud kooskõlastatud tegevuses, et tuvastada tema osalust niisuguses rikkumises. Viidatud üksikuks kaudseks tõendiks on ettevõtja – kellele rikkumine on süüks pandud – juhatuse esimehe osalemine koosolekul, millel käsitletakse ainult üht asjassepuutuvat turusegmenti.

(vt punktid 63, 65–67, 71)

3. Juhul kui EÜ artikli 81 kohaldamise otsus puudutab mitut adressaati ja tekitab probleemi rikkumise süükspanemise seisukohalt, peab see olema piisavalt põhjendatud iga adressaadi osas, eriti nende osas, kes vastavalt sellele otsusele vastutavad rikkumise tagajärgede eest.

Seega, mis puudutab emaettevõtja vastutust tütarettevõtja tegude eest, siis peab see otsus sisaldama üksikasjalikku ülevaadet põhjendustest, mis õigustavad rikkumise sellele äriühingule süüks panemist.

Eeltoodut arvestades jätab komisjon juhul, kui otsuses, milles ta tuvastab konkurentsiõiguse normide rikkumise, ei ole mainitud majanduslikke, organisatsioonilisi või õiguslikke sidemeid, mis ühendavad asjassepuutuvat ettevõtjat ja tema tütarettevõtjat ning kui selle otsuse põhjendustes ei ole kusagil mainitud viimase ärinime, selles esitamata põhjendused, miks pannakse asjassepuutuvate ettevõtjale süüks tema tütarettevõtja vaidlusalune tegevus. Komisjon võttis seega ettevõtjalt võimaluse vaidlustada Üldkohtus selle süükspanemise põhjendatus ja lükata ümber eeldus, et emaettevõtja avaldab tegelikult otsustavat mõju tütarettevõtja käitumisele, ega võimaldanud Üldkohtul teostada selles küsimuses kontrolli.

(vt punktid 77 ja 78, 88–91)

4. Tütarettevõtja tegevuse võib süüks panna emaettevõtjale muu hulgas siis, kui tütarettevõtja – olgugi et tal on eraldi õigusvõime – ei otsusta oma tegutsemise üle turul sõltumatult, vaid rakendab peamiselt talle emaettevõtja poolt antud juhiseid, arvestades eelkõige majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid, mis neid kahte üksust ühendavad. Sellises olukorras kuuluvad emaettevõtja ja tema tütarettevõtja samasse majandusüksusesse ja moodustavad seega ühe ettevõtja. Seega võimaldab asjaolu, et emaettevõtja ja tema tütarettevõtja kujutavad endast ühte ettevõtjat EÜ artikli 81 tähenduses, komisjonil adresseerida trahve määrav otsus emaettevõtjale, ilma et oleks vaja tuvastada emaettevõtja isiklikku osavõttu rikkumises.

Juhul kui emaettevõtja omab ühenduse konkurentsieeskirju rikkunud tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis 100% osalust, võib esiteks see emaettevõtja selle tütarettevõtja käitumisele otsustavat mõju avaldada ja teiseks esineb ümberlükatav eeldus, et nimetatud emaettevõtja avaldab tegelikult otsustavat mõju oma tütarettevõtja käitumisele. Neil asjaoludel piisab, kui komisjon tõendab, et emaettevõtja esindab tütarettevõtja kogu aktsia- või osakapitali, et järeldada, et emaettevõtja avaldab otsustavat mõju tütarettevõtja kaubanduspoliitikale. Seega võib komisjon pidada tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks emaettevõtjat, välja arvatud juhul, kui emaettevõtja, kel lasub kohustus see eeldus ümber lükata, esitab piisavaid tõendeid, mis kinnitavad, et tema tütarettevõtja tegutseb turul iseseisvalt.

(vt punktid 80–83)