Keywords
Summary

Keywords

1. Konkurents – Trahvid – Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Õiguslik vorm

(Komisjoni teatis 98/C 9/03)

2. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Mitmele ettevõtjale määratud trahvide järjepidevus

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003; komisjoni teatise 98/C 9/03 punkt 1 A)

3. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kohustus võtta arvesse tegelikku mõju turule – Puudumine – Rikkumise laadi kui kriteeriumi eriti oluline roll

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

4. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Koostööteatise kohaldamine – Komisjoni kaalutlusõigus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

5. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Uurimise läbiviimise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

6. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni teatis trahvide määramatajätmise või vähendamise kohta vastutasuna süüdistatud ettevõtjate koostöö eest – Kohustuslikkus komisjoni jaoks

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

7. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Tingimused – Olukordade sarnasus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

8. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Dokumendi esitamisest keeldumine – Tagajärjed – Vajadus teha asjassepuutuva ettevõtja tõendamiskoormise osas vahet süüstavate ja õigustavate dokumentide vahel

9. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Ettevõtja hoiak haldusmenetluses

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 18 lõige 1 ja artikli 20 lõige 3)

10. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Koostööteatise kohaldamine – Vähendamine vaidlustamata jätmise alusel väljaspool nimetatud teatist

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatised 96/C 207/04 ja 2002/C 45/03)

11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Vähendamine, kuna faktilisi asjaolusid ei ole vaidlustatud – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04, jaotise D punkt 2)

12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Ettevõtja hoiak haldusmenetluses – Niisuguste ettevõtjate trahvi vähendamise õigusvastasus, kes ei ole sõnaselgelt komisjoni faktiväidetega nõustunud

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23)

Summary

1. Kuigi suuniseid määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei saa lugeda õigusnormiks, mida ametiasutus peab igal juhul järgima, näevad need siiski ette praktikat väljendava käitumisnormi, mida ametiasutus ei või konkreetsel juhul eirata, andmata võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi. Selliseid käitumisreegleid vastu võttes ja nende avaldamisel teada andes, et ta kavatseb neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele kohaldada, piirab komisjon oma kaalutlusõigust ega saa nendest normidest kõrvale kalduda, ilma et teda olenevalt olukorrast karistataks selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse. Peale selle määravad nimetatud suunised üldiselt ja abstraktselt meetodi, mille komisjon võttis endale kohustuseks trahvisummade kindlaksmääramisel, ja tagavad järelikult ettevõtjatele õiguskindluse.

(vt punktid 34–36)

2. Isegi kui eeldada, et komisjon peab juhul, kui ta tuvastab ühes ja samas otsuses mitu väga rasket rikkumist, järgima üldiste trahvi lähtesummade ja eri mõjutatud turgude suuruse vahel teatavat proportsionaalset suhet, ei viita miski sellele, et ühe liikmesriigi kartelli eest määratud selline summa on ebaproportsionaalne võrreldes muude liikmesriikide kartelli eest määratud trahvi üldiste lähtesummadega, kui komisjon määrab üldised lähtesummad kindlaks põhjendatult ja järjekindlalt, kasutamata seejuures konkreetset matemaatilist valemit, milleks ta igal juhul kohustatud ei ole.

(vt punktid 54 ja 55)

3. Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste raskuse määramisel tuleb lähtuda mitmest tegurist, nagu asjaomase juhtumi eripärased asjaolud, selle kontekst ja trahvide hoiatav mõju, isegi kui puudub siduv või ammendav loetelu kriteeriumidest, millega tuleb arvestada. Selles suhtes ei ole asjaomase turu suurus põhimõtteliselt kohustuslikult arvesse võetav tegur, vaid üksnes üks asjakohastest teguritest rikkumise raskuse hindamisel, kusjuures komisjon ei ole vastavalt kohtupraktikale pealegi kohustatud asjaomast turgu määratlema või selle suurust hindama, kui asjaomasel rikkumisel on konkurentsivastane ese.

Nimelt ei ole suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta sätestatud, et trahvisummad tuleb arvutada kogukäibe või asjaomasel turul ettevõtjate saadud käibe alusel. Siiski ei ole nendega vastuolus samuti see, kui niisugune käive trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võetakse, et pidada kinni liidu õiguse üldpõhimõtetest ja kui asjaolud seda nõuavad.

Selles kontekstis, kui komisjon ei määranud ühte liikmesriiki puudutava rikkumise eest trahvi üldist lähtesummat kindlaks mõjutatud turu suurusele tuginedes, vaid rajas oma otsuse rikkumise laadile ja geograafilisele ulatusele, siis rajaneb kaalutlus, mille kohaselt peaks selle liikmesriigi kartelli eest määratud trahvi üldine lähtesumma kajastama asjaomase turu väidetavalt piiratud suurust, vääral eeldusel ning komisjon ei riku proportsionaalsuse põhimõtet.

Nii on see ka turule rikkumise mõju arvesse võtmata jätmise osas. Vastavalt nimetatud suuniste punkti 1 A esimesele lõigule peab komisjon rikkumise raskuse hindamisel seega tegelikku mõju turule uurima ainult siis, kui ilmneb, et see mõju on mõõdetav. Hinnates seda mõju turule, peab komisjon viitama konkurentsitingimustele, mis oleksid tavapäraselt eksisteerinud ilma rikkumiseta. Kui aga komisjon leiab, et rikkumise konkreetset mõju turule oli võimatu mõõta, ilma et asjassepuutuvad ettevõtjat vastupidist tõendaksid, võib ta oma otsuse rajada rikkumise raskele laadile ja selle geograafilisel ulatusele.

Konkurentsivastase tegevuse mõju ei ole rikkumise raskuse hindamisel määrav kriteerium. Tahtluse aspektiga seotud tegurid võivad omada suuremat tähtsust kui tegevuse mõjuga seotud tegurid, eelkõige juhul, kui tegemist on oma laadilt raskete rikkumistega, nagu turgude jagamine. Niisiis on rikkumise laad ülimalt oluline eelkõige rikkumise „väga raskeks” kvalifitseerimisel. Nimetatud suunistes sisalduvast väga raskete rikkumiste kirjeldusest nähtub, et kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on turgude jagamine, võivad ainuüksi oma laadi tõttu tuua kaasa kvalifitseerimise „väga raskeks” rikkumiseks, ilma et oleks vaja, et kõnealust tegevust iseloomustaks teatav mõju või geograafiline ulatus. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et kuigi raskete rikkumiste kirjelduses on otseselt mainitud mõju turule ja tagajärgi suurele osale ühisturust, ei mainita väga raskete rikkumiste kirjelduses seevastu ei tegelikku mõju ega teatava geograafilise ala mõjutamist.

Neil asjaoludel kuuluvad komisjoni otsuses tuvastatud liidu konkurentsieeskirjade rikkumised juba oma olemuselt EÜ artikli 81 kõige raskemate rikkumiste hulka, kuna nende ese on konkurentidevaheline salajane kokkulepe, et jagada turud või külmutada turuosad, jaotades omavahel uute liftide ja/või eskalaatorite müügi või paigaldamise projektid, ja mitte konkureerida omavahel liftide ja eskalaatorite hooldamise ja moderniseerimise osas. Lisaks sellele, et need kartellid muudavad oluliselt konkurentsitingimusi, toovad need kaasa nende turgude eraldamise, sest need kohustavad pooli respekteerima eraldiseisvaid turge, mis on sageli riigipiiridega piiritletud, takistades seega asutamislepingu põhieesmärgi saavutamist, milleks on ühenduse turu integratsioon. Seega on seda liiki rikkumised, eelkõige kui tegu on horisontaalsete kartellikokkulepetega, määratletud kui „väga rasked” või „ilmsed rikkumised”.

(vt punktid 32, 46 ja 47, 56, 61 ja 62, 64, 67–69)

4. Teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, on instrumendiga, mille ülesanne on hierarhiliselt kõrgemalseisvat õigust silmas pidades täpsustada kriteeriumid, mida komisjon kavatseb oma kaalutlusõigust teostades kasutada liidu konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide kindlaksmääramisel. Sellest tuleneb selle kaalutlusõiguse piiramine, mis ei ole siiski vastuolus komisjoni märkimisväärse kaalutlusõiguse säilimisega.

Seega on komisjonil laiaulatuslik kaalutlusõigus, kui ta peab hindama, kas koostööteatise kohaldamise soovi avaldanud ettevõtja esitatud tõenditel on oluline lisaväärtus nimetatud teatise punkti 21 tähenduses.

Pärast seda, kui komisjon on tuvastanud, et tõenditel on oluline lisaväärtus koostööteatise punkti 21 tähenduses, on tal siis, kui ta peab kindlaks tegema asjaomasele ettevõtjale võimaldatava trahvisumma vähendamise täpse taseme, ka laiaulatuslik kaalutlusõigus. Nimelt näeb kõnealuse teatise punkti 23 alapunkti b esimene lõik ette trahvisumma vähendamise vahemikud eri kategooriate ettevõtjate jaoks. Seda kaalutlusruumi arvestades võib liidu kohus kritiseerida vaid selle kaalutlusruumi ilmselget ületamist.

Koostööteatise punkti 8 alapunkti b alusel kaitse saamiseks peab ettevõtja esitama esimesena tõendid, mis komisjoni arvates võimaldavad tal tuvastada EÜ artikli 81 rikkumise.

Lisaks määrab selle, kas talle antakse kaitset trahvide eest selle sätte alusel, ettevõtja koostöö kvaliteet. Nimelt ei piisa, et niisugune ettevõtja esitas teabe ja tõendid, mis võimaldavad rikkumise tõhusat menetlemist. Kuigi ei ole vaja, et esitatud tõendid oleksid piisavad, et tõendada rikkumist tervikuna või üksikasjalikult, peavad need siiski olema laadilt, täpsuse või tõendusliku jõu poolest piisavad, et võimaldada komisjonil tuvastada EÜ artikli 81 rikkumine.

Sellega seoses, asjassepuutuva ettevõtja juhtide mälu järgi koostatud avaldused, mille puhul ei saa välistada, et nendes on ebatäpsusi, ning ühepoolsed avaldused ei ole rikkumise tuvastamiseks piisavad, kui nende kinnitamiseks ei ole esitatud täpseid ja üksteist toetavaid dokumentaalseid tõendeid. Nimelt on vaja, et komisjon tooks oma otsuses ära täpsed ja üksteist toetavaid tõendid, mille põhjal saab kindlalt veenduda, et rikkumine on toime pandud.

Neid asjaolusid arvestades ei ületa komisjon ilmselgelt oma kaalutlusruumi, kui ta keeldub andmast kaitset trahvi eest ettevõtjale, kes esitas tõendeid, millel on piiratud tõendusjõud, mis ei pärine rikkumise ajast ja millest osa ei kanna mingit kuupäeva. Selles küsimuses ei oma tähtsust asjaolu, et sellele ettevõtjale anti niisugune kaitse teistes liikmesriikides toime pandud sama liiki rikkumise eest, kuna iga juhtumi puhul esitatud teabe laad ja üksikasjalikkus olid erinevad.

Samuti ei ületa komisjon ilmselgelt kaalutlusruumi, mis tal on ettevõtja koostöö hindamisel määratud trahvisumma vähendamiseks, kui ta leiab, et teave, mis ei pärine rikkumise ajast ja milles eitatakse kartelli konkurentsivastast eesmärki ning mis on mitmeti mõistetav, ei ole piisavalt üksikasjalik, et seda oleks võimalik pidada olulist lisaväärtust lisavaks nimetatud koostööteatise punkti 21 tähenduses. Nimelt, kui ettevõtja, kes oma leebema kohtlemise taotluses ei esita komisjonile kartelli tegutsemise ajast pärit tõendeid, teavitab komisjoni mõningatest asjaoludest, mis ei olnud talle varem teada, saab neid asjaolusid pidada komisjoni poolt kartelli kindlakstegemisele oluliselt kaasa aidanuks vaid siis, kui asjaomane ettevõtja seostab need asjaolud nimetatud kartelli olemasoluga, kuna ettevõtja panus peab tegelikult aitama komisjonil rikkumist tõendada. Niisiis peab komisjoni määratud trahvide vähendamine alati kajastama seda, mil määral ettevõtja esitatud andmed aitasid komisjonil rikkumist kindlaks teha.

(vt punktid 80 ja 81, 83 ja 84, 91, 94, 97–99, 100, 102 ja 103, 108, 111–113, 117–119, 122 ja 124, 162, 165, 169, 174–176, 179)

5. Uurimise läbiviimise otsuste puhul peab komisjon selgesti näitama, milliseid oletusi ta kontrollida kavatseb. Siiski ei ole vaja, et uurimise läbiviimise otsuses oleks ära toodud asjaomase turu täpne piiritlemine, eeldatavate rikkumiste täpne õiguslik kvalifitseerimine ja ära märgitud periood, mille jooksul need rikkumised toime pandi.

(vt punkt 116)

6. Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, tekitab õiguspäraseid ootusi, millele tuginevad ettevõtjad, kes soovivad komisjoni kartellist teavitada. Võttes arvesse õiguspärast ootust, mis komisjoniga koostööd teha soovivatel ettevõtjatel teatisest tulenevalt võib tekkida, on komisjon kohustatud ettevõtjale määratava trahvisumma kindlaksmääramisel tema koostööd hinnates sellest juhinduma. Selles suhtes ei saa ettevõtja põhimõtteliselt rajada õiguspärast ootust trahvide eest kaitse saamiseks ainult komisjoni vaikimisele.

(vt punktid 127, 130, 186)

7. Komisjon ei tohi kartelli liikmete osutatud koostöö hindamisel eirata võrdse kohtlemise põhimõtet. Tulenevalt sellest, et kaks olukorda ei ole sarnased, ei rikuta nimetatud põhimõtet juhul, kui komisjon esiteks võimaldab kaitset trahvi eest ettevõtjale, kelle esitatud teave võimaldas algatada esimesed kontrollid ning teiseks keeldus selle võimaldamisest teisele ettevõtjale, kes esitas teavet peale seda, kui komisjon oli need esimesed kontrollid läbi viinud.

(vt punktid 135, 137 ja 138, 140)

8. Igas menetluses, mis võib kaasa tuua karistuse määramise, eriti trahvi või karistusmakse määramise, on kaitseõiguste tagamine liidu õiguse aluspõhimõte, mida tuleb järgida, isegi kui tegemist on haldusmenetlusega.

Konkurentsiasjades on õiguse tutvuda toimikuga eesmärk muu hulgas võimaldada vastuväiteteatise adressaatidel tutvuda komisjoni toimikus sisalduvate tõenditega, et adressaadid saaksid nende tõendite alusel avaldada tõhusalt arvamust vastuväiteteatises sisalduvate komisjoni seisukohtade kohta. Seega on õigus tutvuda toimikuga menetluslik tagatis, mille eesmärk on kaitsta kaitseõigusi ja tagada eeskätt tõhus õiguse olla ära kuulatud kasutamine.

Komisjonil on seega kohustus võimaldada EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamise menetlusega seotud ettevõtjatel tutvuda kõikide süüstavate ja õigustavate dokumentidega, mis ta on uurimise käigus kogunud, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladused, komisjoni sisedokumendid ja muu konfidentsiaalne teave.

Lisaks võib pelk süüstava dokumendi esitamata jätmine kujutada endast kaitseõiguste rikkumist vaid siis, kui asjaomane ettevõtja suudab tõendada, et komisjon tugines sellele dokumendile rikkumise olemasolu puudutava etteheite tõendamiseks ja et etteheidet sai tõendada vaid nimetatud dokumendile viitamisega.

Mis puudutab aga õigustava dokumendi edastamata jätmist, siis peab asjaomane ettevõtja ainult tõendama, et dokumendi avaldamata jätmine võis tema kahjuks mõjutada menetluse käiku ning komisjoni otsuse sisu. Seega piisab, kui ettevõtja tõendab, et ta oleks võinud neid õigustavaid dokumente kasutada enda kaitsmisel, st kui ta oleks saanud neile tugineda haldusmenetluses, oleks ta saanud tuua välja asjaolud, mis ei olnud kooskõlas selles etapis komisjoni tehtud järeldustega, ning oleks seega saanud mingilgi viisil mõjutada võimalikus otsuses komisjoni väljendatud hinnanguid vähemalt seoses ettevõtjale süüks pandava käitumise raskuse ja kestusega ning järelikult ka seoses trahvi tasemega.

(vt punktid 143–147,151)

9. Liidu konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratava trahvisumma kindlaksmääramisel on trahvisumma vähendamine haldusmenetluse raames tehtud koostöö tõttu õigustatud vaid siis, kui asjaomase ettevõtja tegevus võimaldas komisjonil kergemini tuvastada rikkumise olemasolu ja vajaduse korral selle lõpetada. Lisaks võib ettevõtjat, kes kinnitab otseselt, et ta ei vaidlusta faktiväiteid, millele komisjon rajab oma etteheited, pidada kaasa aidanuks komisjoni ülesande lihtsustamisele, mis seisneb liidu konkurentsieeskirjade rikkumiste tuvastamises ja nende eest karistamises.

Lisaks, vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 18 lõikele 1 ja artikli 20 lõikele 3 on ettevõtjad kohustatud vastama teabenõuetele ja alluma uurimisele. Ent uurimisel koostöö tegemine, mis ei ületa seda, mis tuleneb nende sätete alusel ettevõtjatel lasuvatest kohustustest, ei õigusta trahvi vähendamist.

Lisaks ei saa ettevõtja väidetavat paindlikku positsiooni seoses komisjonile esitatava teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotlustega pidada komisjoni ülesannet lihtsustavaks. Sellega seoses ei takista mõistlikud konfidentsiaalsustaotlused uurimist ning igal juhul on asjassepuutuva ettevõtja ülesanne taotleda selle teabe konfidentsiaalsena käsitlemist, mida tema arvates ei tuleks kolmandatele isikutele teatavaks teha.

Järelikult ei saa nendesse piiridesse mahtuv koostöö tekitada trahvisumma vähendamise osas õiguspärast ootust.

(vt punktid 204, 222)

10. Õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset laieneb igal e isikule, kes on olukorras, kus liidu haldusasutuse antud konkreetsete tagatiste tõttu on tal tekkinud põhjendatud ootus. Seevastu ei saa isik õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele tugineda haldusasutuse poolt antud konkreetsete tagatiste puudumisel. Sellisteks tagatisteks on täpne, tingimusteta ja kooskõlaline teave, mis on pärit volitatud ja usaldusväärsest allikast.

Liidu konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratava trahvisumma kindlaksmääramise raames ei ole see, kui komisjon annab vastuväiteteatises teada, et ta kavatseb trahvisummat vähendada väljaspool teatist, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, täpne kinnitus niisuguse trahvi vähendamise ulatuse ja määra kohta, mida asjaomastele ettevõtjatele vajaduse korral võidakse võimaldada. Niisugune kinnitus ei saa seega mingil juhul tekitada selles küsimuses mis tahes õiguspärast ootust.

Ka komisjoni varasem otsustuspraktika ei saa tekitada asjassepuutuvatel ettevõtjatel õiguspärast ootust seoses trahvi vähendamise tasemega.

Igal juhul ei ole ettevõtjatel alust õiguspäraselt oodata, et jääb kestma mingi olukord, mida institutsioonid oma kaalutlusõiguse raames võivad muuta. Niisiis nõuab liidu konkurentsieeskirjade tõhus kohaldamine seda, et komisjon saaks igal hetkel kohandada trahvide taset vastavalt selle poliitika vajadustele.

(vt punktid 206–208, 210, 212)

11. Selleks et trahvisummat vähendataks faktide vaidlustamata jätmise eest vastavalt teatise – mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul – D osa punkti 2 teisele taandele, peab ettevõtja komisjoni sõnaselgelt teavitama sellest, et ta ei kavatse pärast vastuväiteteatisega tutvumist vaidlustada faktide sisulist õigsust. Sellega seoses, üldist avaldust, mille kohaselt asjassepuutuv ettevõtja ei vaidle vastu sellele, et keelatud kokkulepe – kuivõrd seda kinnitavad komisjoni toimikus sisaldavad faktid – puudutas ühte ja vältavat rikkumist, ei saa pidada komisjoni ülesannet lihtsustavaks, mis seisneb liidu konkurentsieeskirjade rikkumiste tuvastamises ja nende eest karistamises. Samuti on see ka juhul, kui vaidlustamata jätmine on puhtformaalne ja mitmeti mõistetav ning sellel ei ole faktide tõendamisele mingit positiivset mõju, kuna asjassepuutuv ettevõtja piirdub üksnes oma osalemise kirjeldamisega kas puhthüpoteetilises sõnastuses või siis minimeerides kokkulepete konkurentsivastast mõju.

(vt punktid 227, 230 ja 231)

12. Liidu konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratava trahvisumma kindlaksmääramisel ei tohi komisjon kartelli liikmete osutatud koostöö hindamisel eirata võrdse kohtlemise põhimõtet. Siiski tuleb võrdse kohtlemise põhimõtte tagamisel arvestada legaalsuse põhimõtte tagamisega, mille kohaselt ei saa keegi enda nõude toetuseks tugineda kellegi teise huvides toime pandud õigusvastasele teole.

Sellega seoses võib ettevõtjat, kes sõnaselgelt väljendab, et ta ei vaidlusta komisjoni vastuväidete aluseks olevaid väiteid, pidada kaasa aidanuks komisjoni ülesande lihtsustamisele, mis seisneb liidu konkurentsieeskirjade rikkumiste tuvastamises ja nende eest karistamises. Komisjon võib otsustes, milles ta tuvastab nende eeskirjade rikkumise, asuda seisukohale, et niisuguse käitumise puhul on tegemist faktiväidete möönmisega ning seega tõendiga kõnealuste väidete põhjendatuse kohta. Seega võib niisugune käitumine õigustada trahvisumma vähendamist.

Teisiti on see siis, kui ettevõtja oma vastuses suurema osa neist väidetest vaidlustab. Nimelt ei aita ettevõtja haldusmenetluses selliselt käitudes lihtsustada komisjoni ülesannet.

(vt punktid 234 ja 235)