Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62007CJ0537

    Kohtuotsuse kokkuvõte

    Kohtuasi C-537/07

    Evangelina Gómez-Limón Sánchez-Camacho

    versus

    Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) jt

    (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social no30 de Madrid)

    „Direktiiv 96/34/EÜ — Lapsehoolduspuhkust käsitlev raamkokkulepe — Õigused, mis on lapsehoolduspuhkuse alguseks saadud või mida ollakse saamas — Sotsiaalkindlustushüvitise saamise järjepidevus lapsehoolduspuhkuse ajal — Direktiiv 79/7/EMÜ — Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte sotsiaalkindlustuse valdkonnas — Töövõimetuspensioniõiguste omandamine lapsehoolduspuhkuse ajal”

    Kohtujurist E. Sharpstoni ettepanek, esitatud 4. detsembril 2008   I ‐ 6528

    Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 16. juuli 2009   I ‐ 6545

    Kohtuotsuse kokkuvõte

    1. Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Direktiiv, millega rakendatakse lapsehoolduspuhkust käsitlev raamkokkulepe

      (Nõukogu direktiiv 96/34, lisa, klausli 2 punkt 6)

    2. Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Direktiiv, millega rakendatakse lapsehoolduspuhkust käsitlev raamkokkulepe

      (Nõukogu direktiiv 96/34, lisa, klausli 2 punktid 6 ja 8)

    3. Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Direktiiv, millega rakendatakse lapsehoolduspuhkust käsitlev raamkokkulepe

      (Nõukogu direktiiv 96/34, lisa, klausli 2 punkt 8)

    4. Sotsiaalpoliitika – Meeste ja naiste võrdne kohtlemine sotsiaalkindlustuse valdkonnas – Direktiiv 79/7

      (Nõukogu direktiiv 79/7, artikli 7 lõike 1 punkt b)

    1.  Isikud saavad siseriiklikus kohtus tugineda lapsehoolduspuhkuse raamkokkuleppe – mis on lisatud direktiivile 96/34 Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta – klausli 2 punktile 6. Selles klauslis on nimelt kehtestatud kohustus säilitada lapsehoolduspuhkuse lõpuni muutumatuna õigused, mis töötaja on selle puhkuse alguseks saanud või on saamas, ning kohaldada neid õigusi lapsehoolduspuhkuse lõppedes, kaasa arvatud kõik vahepealsed muudatused. Kõnealune klausel, mille eesmärk on vältida mis tahes riivet nende töötajate õiguste osas, kes on otsustanud jääda lapsehoolduspuhkusele, kohustab üldiselt ja ühetimõistetavas sõnastuses nii siseriiklikke ametiasutusi kui tööandjaid tunnustama juba saadud õigusi ning õigusi, mida töötaja on selle puhkuse alguses saamas, ning tagama, et puhkuse möödudes kulgeb töötaja õiguste omandamine edasi nii, nagu poleks puhkust vahepeal olnud. Seetõttu näib, et klausli 2 punkt 6 on piisavalt täpne selleks, et isik saaks sellele tugineda ja kohus seda kohaldada.

      (vt punktid 35–37, resolutsiooni punkt 1)

    2.  Lapsehoolduspuhkuse raamkokkuleppe – mis on lisatud direktiivile 96/34 Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta – klausli 2 punktidega 6 ja 8 ei ole vastuolus see, kui töötaja püsiva töövõimetuspensioni arvutamisel võetakse arvesse asjaolu, et ta on olnud osalise ajaga lapsehoolduspuhkusel, mille ajal ta tasus sissemakseid ja omandas pensioniõigusi proportsionaalselt teenitud palgaga.

      Nimelt esiteks ei reguleeri selle raamkokkuleppe klausli 2 punkt 6 lapsehoolduspuhkuse ajal töösuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi, vaid selles klauslis on töölepingu ja -suhte staatuse määratlemiseks, sealhulgas selle kindlaksmääramiseks, millises ulatuses jätkab töötaja lapsehoolduspuhkuse ajal õiguste omandamist tööandja suhtes, ja seoses kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemidega, viidatud siseriiklikule õigusele ja kollektiivlepingutele. Teiseks on selle raamkokkuleppe klausli 2 punktis 8 viidatud sotsiaalkindlustushüvitiste säilitamisele ajal, mil töötaja on lapsehoolduspuhkusel, sätestamata siiski liikmesriikidele selles osas konkreetset kohustust. Järelikult ei aseta need sätted liikmesriikidele kohustust tagada töötajale, et ajavahemikul, mil ta on osalise ajaga lapsehoolduspuhkusel, saaks ta jätkuvalt õigusi tulevastele sotsiaalkindlustushüvitistele samavõrra kui siis, kui ta oleks töötanud edasi täistööajaga.

      (vt punktid 40, 42–44, resolutsiooni punkt 2)

    3.  Lapsehoolduspuhkuse raamkokkuleppe – mis on lisatud direktiivile 96/34 Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta – klausli 2 punktis 8 ei ole kehtestatud liikmesriikidele kohustusi, välja arvatud kohustus käsitleda ja lahendada sellest raamkokkuleppest tulenevaid sotsiaalkindlustusega seotud küsimusi vastavalt siseriiklikule õigusele. Eelkõige ei ole liikmesriigid selle alusel kohustatud ette nägema sotsiaalkindlustushüvitiste saamise järjepidevust lapsehoolduspuhkuse ajal. Isikud ei saa seega tugineda klausli 2 punktile 8 ametiasutuse vastu siseriiklikus kohtus.

      (vt punkt 51, resolutsiooni punkt 3)

    4.  Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõttega ning iseäranis meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõttega sotsiaalkindlustuse valdkonnas direktiivi 79/7 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas tähenduses ei ole vastuolus see, kui töötaja omandab osalise ajaga lapsehoolduspuhkuse jooksul töövõimetuspensioniõigusi, lähtudes töötatud ajast ning teenitud palgast, mitte sellest, nagu ta töötaks täistööajaga.

      Nimelt on kõnealuse direktiivi eesmärk üksnes rakendada järk-järgult meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet sotsiaalkindlustuse valdkonnas ja selle artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt on liikmesriikidel õigus selle reguleerimisalast välja arvata õiguste omandamine sotsiaalkindlustuse hüvitiste saamiseks perioodide eest, mil töö oli laste kasvatamise tõttu katkestatud. Selle reguleerimine, kuidas omandatakse õigusi sotsiaalkindlustuse hüvitiste saamiseks perioodide ajal, mil töö oli laste kasvatamise tõttu katkestatud, kuulub seega veel liikmesriikide pädevusse.

      (vt punktid 60, 61, 63, resolutsiooni punkt 4)

    Top