Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62007CJ0420

    Kohtuotsuse kokkuvõte

    Kohtuasi C-420/07

    Meletis Apostolides

    versus

    David Charles Orams ja Linda Elizabeth Orams

    (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division))

    „Eelotsusetaotlus — Protokoll nr 10 Küprose kohta — Acquis communautaire’i kohaldamise peatamine nendel aladel, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Kohtualluvus, kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Küprose Vabariigi tegeliku kontrolli all oleval alal asuva kohtu otsus, mis puudutab väljaspool seda ala asuvat kinnisasja — Nimetatud määruse artikli 22 punkt 1, artikli 34 punktid 1 ja 2, artikli 35 lõige 1 ja artikli 38 lõige 1”

    Kohtujurist J. Kokott’i ettepanek, esitatud 18. detsembril 2008   I ‐ 3576

    Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 28. aprill 2009   I ‐ 3607

    Kohtuotsuse kokkuvõte

    1. Uute liikmesriikide liitumine ühendustega – 2003. aasta ühinemisakt – Protokoll nr 10 Küprose kohta – Acquis communautaire’i kohaldamise peatamine nendel aladel, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll

      (2003. aasta ühinemisakt; protokolli nr 10 artikli 1 lõige 1; nõukogu määrus nr 44/2001)

    2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Ainupädevus – Kinnisvaraga seotud in rem õigusi puudutavad vaidlused – Määruse artikli 22 punktis 1 ette nähtud forum rei sitae norm, mis puudutab liikmesriikide rahvusvahelist kohtualluvust

      (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 22 punkt 1 ning artikli 35 lõiked 1 ja 3)

    3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – Keeldumispõhjused – Tunnustamist taotleva riigi avaliku korra rikkumine – Puudumine

      (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 1 ja artikli 45 lõige 1)

    4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Täitmine – Tingimused – Täidetavus liikmesriigis, kus otsus tehti

      (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 38 lõige 1 ja artikkel 54)

    5. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Otsuste tunnustamine ja täitmine – Keeldumispõhjused – Menetluse algatamist käsitleva dokumendi istungilt puudunud kostjale piisavalt aegsasti kättetoimetamata jätmine – Puudumine

      (27. septembri 1968. aasta konventsioon, artikli 27 punkt 2; nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 2 ja artikli 45 lõige 1)

    1.  Acquis communautaire’i kohaldamise peatamine nendel Küprose Vabariigi aladel, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll – mis on ette nähtud aktile Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu asutamislepingutesse tehtavate muudatuste kohta lisatud protokolli nr 10 Küprose kohta artikli 1 lõikega 1 – ei takista määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades kohaldamist otsuse suhtes, mille on teinud valitsuse kontrollitaval alal asuv Küprose kohus, kuid mis puudutab nimetatud aladel asuvat kinnisasja.

      Asutamislepingu normidest erandeid tegevaid ühinemisakti norme tuleb tõlgendada kitsalt, arvestades vastavaid asutamislepingu norme, ja need peavad piirduma vaid sellega, mis on selle eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik. Nimetatud protokolli nr 10 artikli 1 lõike 1 grammatilisest tõlgendusest tuleneb, et selles sättes ette nähtud acquis communautaire’i kohaldamise peatamine piirdub Küprose Vabariigi põhja-alaga. Nii ei ole see kohtuotsuste puhul, mille tunnustamist taotleti, kuna need on teinud kohus, mis asub valitsuse kontrollitaval alal. Asjaolu, et need kohtuotsused puudutavad nimetatud põhja-alal asuvat kinnisasja, ei ole selle tõlgendusega vastuolus, kuna esiteks ei muuda see olematuks kohustust kohaldada määrust nr 44/2001 valitsuse kontrollitaval alal ja teiseks ei kohusta see ka nimetatud asjaolu tõttu seda määrust põhja-alal kohaldama.

      (vt punktid 35, 37–39 ja resolutsiooni punkt 1)

    2.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 35 lõige 1 ei luba liikmesriigi kohtul keelduda tunnustamast või täitmisele pööramast teise liikmesriigi kohtute tehtud kohtuotsust seoses viimati nimetatud riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

      Määruse nr 44/2001 artiklis 22 on imperatiivne ja ammendav loetelu juhtudest, mil liikmesriikide kohtutel on rahvusvaheliselt ainupädevus. Nimetatud artiklis määratletakse vaid liikmesriik, kelle kohtud on esemeliselt pädevad, kuid ei määratleta kohtualluvust asjaomase liikmesriigi sees. Iga liikmesriik peab oma kohtukorralduse ise kindlaks määrama. Pealegi takistab nimetatud määruse artikli 35 lõikes 3 ette nähtud otsuse teinud liikmesriigi kohtualluvuse kontrollimise keelu põhimõte seda, et kõnealuses asjas otsuse teinud liikmesriigi sisemist kohtualluvust põhikohtuasjas kontrollitaks. Järelikult puudutab määruse nr 44/2001 artikli 22 punktis 1 ette nähtud forum rei sitae norm liikmesriikide rahvusvahelist kohtualluvust, mitte nende sisemist kohtualluvust. Sellest järeldub, et kui kinnisasi asub liikmesriigi territooriumil ja et seetõttu järgiti määruse nr 44/2001 artikli 22 punktis 1 ette nähtud kohtualluvuse normi, siis võib asjaolu, et kinnisasi asub selle alal, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll, tõesti mõjutada selle riigi sisemist kohtualluvust, kuid see ei mõjuta nimetatud määruse kohaldamist.

      (vt punktid 48–52 ja resolutsiooni punkt 2)

    3.  Asjaolu, et liikmesriigi kohtute otsust seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei saa kinnisasja asukohas tegelikult täita, ei saa olla põhjenduseks tunnustamisest või täitmisele pööramisest keeldumisele määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 lõike 1 alusel.

      Kui pole ühtegi tunnustamist taotleva riigi õiguskorra aluspõhimõtet, mida vaidlusaluste kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine võiks riivata, siis järelikult ei saa nende tunnustamisest keeldumist määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 1 alusel ega täitmisele pööramisest keeldumist sama määruse artikli 45 lõike 1 alusel põhjendada asjaoluga, et liikmesriigi kohtute otsust seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei saa kinnisasja asukohas tegelikult täita. Riive peaks seisnema kohtuotsuse tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorras ülioluliseks peetava õigusnormi või selles õiguskorras tunnustatud põhiõiguse rikkumises.

      (vt punktid 59–62, 71 ja resolutsiooni punkt 3)

    4.  Asjaolu, et liikmesriigi kohtute otsust seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei saa kinnisasja asukohas tegelikult täita, ei too kaasa ka niisuguse otsuse täidetamatuks muutumist määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 38 lõike 1 tähenduses. Kuigi on tõsi, et otsuse täidetavus liikmesriigis, kus see on tehtud, on selle otsuse täitmise tingimuseks liikmesriigis, kus selle täitmist taotletakse, ja et seega ei ole mingisugust alust anda kohtuotsusele selle täitmisele pööramisel niisugust õigusjõudu, mida tal ei ole liikmesriigis, kus see tehti, ei ole siiski alust väita, et kohtuotsused, mis puudutavad Küprose sellisel alal asuvat kinnisasja, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei oleks selles riigis täidetavad. Mis puutub täitmisele kuuluvatesse kohtuotsustesse, mille kohta määruse artiklis 54 ette nähtud tunnistus kinnitab, et liikmesriigis, kus otsused tehti, on need täidetavad selle tunnistuse väljastamise kuupäeval, siis asjaolu, et hagejatel võib olla raskusi vaidlusaluste kohtuotsuste täitmisele pööramise taotlemisega põhja-alal, ei saa halvata nende otsuste täidetavust ning seetõttu ei takista see selle liikmesriigi kohtutel, kus taotlus esitati, nende otsuste täidetavaks tunnistamist.

      (vt punktid 66–71 ja resolutsiooni punkt 3)

    5.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 punkti 2 alusel ei või keelduda tagaseljaotsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest juhul, kui kostjal oli võimalus tagaseljaotsus edasi kaevata ja kui see kaebus võimaldas tal väita, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti ei toimetatud talle kätte piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta. Erinevalt 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 27 punktist 2 ei nõua kõnealuse määruse artikli 34 punkt 2 menetluse algatamist käsitleva dokumendi puhul tingimata mitte selle nõuetekohast kättetoimetamist, vaid kaitseõiguse sisulist arvestamist. Tagaseljaotsust, mis on tehtud menetluse algatamist käsitleva dokumendi alusel, mida ei olnud istungilt puudunud kostjale kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, tuleb tunnustada juhul, kui viimane seda kohtuotsust ei vaidlustanud, kuigi tal oli selleks võimalus. Kaitseõigused, mida ühenduse seadusandja soovis määruse nr 44/2001 artikli 34 punktiga 2 kaitsta, on aga ilmselt tunnustust leidnud, kui kostja tagaseljaotsuse tegelikult edasi kaebas ja kui see kaebus võimaldas tal väita, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti ei toimetatud talle kätte piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta.

      (vt punktid 75–78, 80 ja resolutsiooni punkt 4)

    Top