Liidetud kohtuasjad C-322/07 P, C-327/07 P ja C-338/07 P

Papierfabrik August Koehler AG jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Apellatsioonkaebused — Kartellikokkulepped — Isekopeeruva paberi turg — Vastuväiteteatise ja vaidlusaluse otsuse omavaheline vastuolu — Kaitseõiguste rikkumine — Tagajärjed — Tõendite moonutamine — Rikkumises osalemine — Rikkumise kestus — Määrus nr 17 — Artikli 15 lõige 2 — Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta — Võrdse kohtlemise põhimõte — Proportsionaalsuse põhimõte — Põhjendamiskohustus — Esimese Astme Kohtu menetluse mõistlik kestus”

Kohtujurist Y. Bot’ ettepanek, esitatud 2. aprillil 2009   I ‐ 7196

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 3. september 2009   I ‐ 7250

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu – Kaitseõiguse tagamine

   (Nõukogu määrus nr 17, artikli 19 lõige 1)

2. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

3. Konkurents – Trahvid – Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta

   (Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

4. Apellatsioonkaebus – Euroopa Kohtu pädevus – Esimese Astme Kohtu otsus trahvi määramise kohta konkurentsiõiguse valdkonnas

   (EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 17, artikkel 15)

5. Menetlus – Esimese Astme Kohtu menetluse kestus – Mõistlik tähtaeg – Konkurentsieeskirjade rikkumise eest sanktsioone määrava komisjoni otsuse peale esitatud hagi – Hindamiskriteeriumid

1.  Igas menetluses, mis võib kaasa tuua karistuse määramise, eriti trahvi või karistusmakse määramise, on kaitseõiguste tagamine ühenduse õiguse aluspõhimõte, mida tuleb järgida ka haldusmenetluses. See põhimõte nõuab muu hulgas, et vastuväiteteatis, mille komisjon saadab ettevõtjale, kellele ta kavatseb määrata karistuse konkurentsieeskirjade rikkumise eest, sisaldaks tema vastu kasutatavaid peamisi asjaolusid, nagu etteheidetavad faktid, nendele antav kvalifikatsioon ja tõendid, millele komisjon tugineb, selleks et ettevõtjal oleks võimalik tema suhtes algatatud haldusmenetluses oma argumente tulemuslikult esitada.

   Niisugune põhimõte välistab selle, et võidaks pidada õiguspäraseks otsust, millega komisjon määrab ettevõtjale konkurentsi valdkonnas trahvi, olemata ettevõtjale esitatavaid etteheiteid talle eelnevalt teatavaks teinud.

   Lisaks tuleb vastuväiteteatise olulisust arvesse võttes selles üheselt täpsustada õigussubjekt, kellele võidakse trahv määrata, ning vastuväiteteatis talle edastada. Samuti on oluline, et vastuväiteteatises oleks märgitud, millises rollis ettevõtjale väidetavaid asjaolusid ette heidetakse.

   Tühistada tuleb niisugune komisjoni otsus, milles tuvastatakse emaettevõtja vastutus esiteks kartellis otsese osalemise tõttu ja teiseks ühe tema tütarettevõtja kartellis osalemise tõttu, samas kui vastuväiteatis ei võimalda emaettevõtjal tutvuda etteheitega sellise rikkumises otsese osalemise kohta ega ka nende faktiliste asjaoludega, millele otsuses lõppkokkuvõttes selle etteheite toetuseks tugineti. Asjaolu, et lõplikus otsuses lähtuti eespool nimetatud äriühingu vastutusest tema rikkumises osalemise eest emaettevõtjana lisaks tema isiklikule osalemisele, ei välista võimalust, et see otsus põhineb tegevusel, mille osas nimetatud äriühingul ei olnud võimalik oma kaitset tagada. Niisuguses olukorras paneb Esimese Astme Kohus toime õigusnormi rikkumise, kui ta ei kohaldanud ühtegi õiguslikku tagajärge järelduse põhjal, et emaettevõtja kaitseõigusi ei järgitud.

   (vt punktid 34, 36–39, 41, 44, 45, 48)

2.  Apellatsioonkaebuse korral puudub Euroopa Kohtul pädevus tuvastada fakte ja üldjuhul uurida tõendeid, millele Esimese Astme Kohus on nende faktide puhul tuginenud. Kui need tõendid on saadud õiguspäraselt, kui on järgitud õiguse üldpõhimõtteid ning tõendamiskohustust ja tõendite kogumist puudutavaid menetlusnorme, on üksnes Esimese Astme Kohus pädev hindama talle esitatud tõendite väärtust. See hinnang – välja arvatud juhul, kui tegemist on nende faktide või tõendite moonutamisega – ei ole seega iseenesest õigusküsimus, mida Euroopa Kohus saaks kontrollida.

   Esimese Astme Kohtule esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite moonutamine peab toimikumaterjale arvestades olema ilmne, ilma et oleks vaja fakte ja tõendeid uuesti hinnata.

   (vt punktid 52, 53, 75)

3.  Komisjonil on konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide arvutamise meetodi puhul ulatuslik kaalutlusõigus. See meetod, mis on sätestatud suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta, sisaldab erinevaid paindlikkust tagavaid elemente, mis võimaldavad komisjonil teostada oma kaalutlusõigust kooskõlas määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 sätetega. Apellatsioonkaebuse raames peab Euroopa Kohus kontrollima, kas Esimese Astme Kohus on komisjoni kaalutlusõiguse teostamist õigesti hinnanud.

   Leides, et komisjon ei ületanud oma kaalutlusõiguse piire, kui ta eristas asjaomaseid ettevõtjaid vastavalt sellele, milline oli kõnealusel turul nende suhteline tähtsus, mis põhineb kõnealuse toote müügikäibel Euroopa Majanduspiirkonnas, ei riku Esimese Astme Kohus võrdse kohtlemise põhimõtet. Niisugune meetod on tegelikult mõeldud selleks, et vältida trahvide kindlaksmääramist üksnes iga ettevõtja kogukäibel põhineva arvutuse alusel ja sellest tuleneda võivat ebavõrdset kohtlemist.

   (vt punktid 112, 113, 116 ja 117)

4.  Apellatsioonkaebuse raames, mis on esitatud Esimese Astme Kohtu otsuse peale, mis on tehtud ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvide valdkonnas, on Euroopa Kohtu kontrolli esemeks esiteks uurida, millises ulatuses võttis Esimese Astme Kohus õiguslikult korrektselt arvesse kõiki olulisi tegureid EÜ artikli 81 ja määruse nr 17 artikli 15 alusel kindlaks tehtud käitumise raskuse hindamisel, ning teiseks kontrollida, kas Esimese Astme Kohus vastas õiguslikult piisavalt kõigile hageja argumentidele, mille viimane esitas trahvi tühistamise või vähendamise nõude toetuseks.

   Seetõttu ei ole vastuvõetav argument, mis esitati esimest korda Euroopa Kohtus.

   (vt punktid 125, 128)

5.  Ühenduse õiguse üldpõhimõtet, mis tuleneb Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikest 1 ja mille kohaselt on igal isikul õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ning eelkõige õigus kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul, kohaldatakse kohtumenetluses, milles vaidlustatakse komisjoni otsust ettevõtjale konkurentsiõiguse rikkumise eest trahvi määramise kohta.

   Menetluse kestuse mõistlikkust hinnatakse vastavalt iga kohtuasja konkreetsetele asjaoludele ning eelkõige vaidluse olulisusele huvitatud isiku jaoks, kohtuasja keerukusele ning hageja ja pädevate ametivõimude käitumisele.

   Nende kriteeriumide loetelu ei ole ammendav ja menetluse kestuse mõistlikkuse hindamine ei nõua kohtuasja asjaolude süstemaatilist uurimist iga asjaolu seisukohast, kui menetluse kestus tundub olevat põhjendatud ka juba ühe asjaolu alusel. Seega võib kohtuasja keerukus õigustada kestust, mis esmapilgul tundub liiga pikk.

   Kui komisjoni otsuse peale, millega määratakse mitmele ettevõtjale trahve ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest, on erinevates keeltes esitatud mitu tühistamishagi, milles vaieldakse vastu enamikule otsuse aluseks olevatele asjaoludele ja mille raames on menetlusse astutud, peab Esimese Astme Kohus neid hagisid paralleelselt analüüsima ja viima läbi põhjaliku uurimise, arvestades samas menetlusnormidest tulenevaid keelelisi piiranguid. Niisuguse kohtuasja keerukust arvestades võib menetluse viieaastane kestus alates hagiavalduste esitamisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni olla põhjendatud ning see ei ületa seega mõistliku aja järgimisega seonduvaid nõudeid.

   (vt punktid 143–149)