Kohtuasi C-319/07 P

3F, varem Specialarbejderforbundet i Danmark (SID)

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Taani rahvusvahelisse laevaregistrisse kantud laevade pardal töötavaid meresõitjaid puudutavad maksumäärade vähendamise meetmed — Komisjoni otsus jätta vastuväited esitamata — Tühistamishagi — Mõiste „asjassepuutuv isik” — Ametiühing — Hagi vastuvõetavus”

Kohtujurist E. Sharpstoni ettepanek, esitatud 5. märtsil 2009   I ‐ 5967

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 9. juuli 2009   I ‐ 5991

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks ametlikku kontrollimenetlust algatamata – Asjassepuutuv isik EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses – Ametiühing – Tingimused

   (EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3 ning EÜ artikli 230 neljas lõik)

2. Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks ametlikku kontrollimenetlust algatamata – Asjassepuutuv isik EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses – Liikmete kollektiivsete huvide edendamiseks asutatud ametiühingu hagi, milles väidetakse, et abi andmisega kahjustatakse selle ametiühingu konkurentsiseisundit võrreldes teiste ametiühingutega

   (EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3; EÜ artikli 136 esimene lõik ja EÜ artikli 230 neljas lõik)

3. Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks ametlikku kontrollimenetlust algatamata – Asjassepuutuv isik EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses – Liikmete kollektiivsete huvide edendamiseks asutatud meresõitjate ametiühingu hagi – Sotsiaalsete aspektide uurimine

   (EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3 ning EÜ artikli 230 neljas lõik)

1.  Kooskõlas EÜ artikli 230 neljanda lõiguga saab füüsiline või juriidiline isik teisele isikule adresseeritud otsuse peale esitada hagi üksnes juhul, kui see otsus puudutab teda otseselt ja isiklikult. Teised isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, saavad väita, et see puudutab neid isiklikult, ainult siis, kui otsus mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga.

   Kui tegemist on riigiabi käsitleva komisjoni otsusega, mis on tehtud EÜ artiklis 88 sätestatud riigiabi järelevalvemenetluses, tuleb eristada esiteks esialgse uurimise etappi selle artikli lõike 3 alusel, mille eesmärk on pelgalt võimaldada komisjonil esmase arvamuse kujundamist asjaomase abi ühisturuga osalise või täieliku kokkusobivuse küsimuses, ja teiseks sama artikli lõikes 2 nimetatud uurimise etappi. Ainult selle uurimise raames, mis peab komisjonil võimaldama hankida juhtumi kõigi asjaolude kohta täielikku teavet, näeb asutamisleping ette komisjoni kohustuse küsida asjassepuutuvatelt isikutelt selgitusi.

   Kui komisjon, algatamata EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametlikku uurimismenetlust, leiab sama artikli lõike 3 alusel vastu võetud otsuses, et abi on ühisturuga kokkusobiv, saavad õigustatud isikute menetluslikud tagatised olla kindlustatud vaid siis, kui neil on võimalus vaidlustada see otsus ühenduste kohtus. Sel põhjusel tunnistab ühenduste kohus vastuvõetavaks tühistamishagi, mille on EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses asjassepuutuv isik esitanud niisuguse otsuse peale selleks, et oleks tagatud talle viimati nimetatud sättest tulenevate menetlusõiguste kaitse. Need asjassepuutuvad isikud on isikud, ettevõtjad või ühendused, kelle huve võib abi andmine kahjustada, ehk eelkõige abisaajaga konkureerivad ettevõtjad ja kutseorganisatsioonid.

   Ei ole välistatud, et töötajate ametiühingut saab lugeda „asjassepuutuvaks isikuks” EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses, kui ta suudab tõendada, et abi andmisega võidi mõjutada tema enda või tema liikmete huve. Ametiühingul tuleb aga õiguslikult piisavalt tõendada, et abi andmisel võib olla konkreetne tagajärg tema või tema poolt esindatavate liikmete seisundile.

   (vt punktid 28–33)

2.  Töötajaid esindav ühing, mille eesmärk on oma liikmete kollektiivsete huvide edendamine, võib tühistamishagis komisjoni otsuse peale, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks ametlikku kontrollimenetlust algatamata, proovida tõendada hagi esitamise õigust selle alusel, et abi andmine võis mõjutada tema huve, kuna nimetatud meetmed mõjutasid tema konkurentsiseisundit võrreldes teiste ametiühingutega.

   Asjaolust, et kokkulepe võib selle olemuse, eseme ja sotsiaalpoliitiliste eesmärkide tõttu jääda välja EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisalast, ei saa järeldada, et kollektiivläbirääkimised või neis osalevad pooled jäävad samuti täielikult ja automaatselt välja asutamislepingu riigiabiõiguse sätete kohaldamisalast, või et tühistamishagi, mille need pooled võivad esitada, tuleb praktiliselt alati lugeda vastuvõetamatuks tulenevalt selle mõjust läbirääkimistele.

   Kui a priori välistada ametiühingu võimalus tõendada, et ta on asjassepuutuv isik EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses, tuginedes oma rollile kollektiivlepingute läbirääkijana ning mõjule, mida sellele rollile avaldavad komisjoni poolt ühisturuga kokkusobivaks abiks tunnistatud siseriiklikud maksumeetmed, siis võidakse oluliselt kahjustada sotsiaalpoliitika eesmärke, millele viidatakse EÜ artikli 136 esimeses lõigus ja EÜ artikli 138 lõikes 1. Seda järeldust toetab asjaolu, et ühenduse eesmärgid ei ole ainult majanduslikud, vaid ka sotsiaalsed, mistõttu riigiabi ja konkurentsi käsitlevatest asutamislepingu sätetest tulenevate õiguste puhul tuleb vajaduse korral võtta arvesse sotsiaalpoliitika eesmärke, mille hulgas on vastavalt EÜ artikli 136 esimesele lõigule eelkõige parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisav sotsiaalkaitse ja tööturu osapoolte dialoog.

   (vt punktid 46, 49, 55, 57 ja 58)

3.  Kui hinnatakse riigiabi kokkusobivust meretranspordi valdkonnas, tuleb komisjonil arvestada ühenduse suuniste sotsiaalsete aspektidega üldise hinnangu andmisel, mis hõlmab mitmeid erinevaid kaalutlusi, nagu konkurentsi kaitsmine, ühenduse merepoliitika, ühenduse meretranspordi või tööhõive edendamine.

   Kuna ei saa välistada, et abi adressaadiks oleva ettevõtja töötajaid esindavad ühingud võivad asjassepuutuvate isikutena EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses esitada komisjonile sotsiaalseid aspekte käsitlevaid märkusi, mida viimane võib teatud juhul arvesse võtta, siis peab ühenduste kohus, selleks et hinnata, kas hageja poolt ühenduse suuniste alusel esitatud argumentidest piisab selleks, et teda saaks lugeda asjassepuutuvaks isikuks EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses, analüüsima asjassepuutuvast meetmest tulenevaid sotsiaalseid aspekte ühenduse suuniste seisukohast – kuna nendest tulenevad õigusnormid, mille alusel hinnata vaidlusaluse riigiabi kokkusobivust.

   (vt punktid 64, 69 ja 70)