Keywords
Summary

Keywords

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtu poolt institutsioonide hoolsuskohustuse hindamist käsitlev väide – Õiguslik küsimus

(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

2. Riigiabi – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks – Komisjoni kaalutlusõigus

3. Riigiabi – Mõiste – Erainvestori kriteeriumi rakendamine – Komisjoni kaalutlusõigus

4. Riigiabi – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Hoolikas ja erapooletu uurimine

(EÜ artikli 88 lõige 2)

5. Riigiabi – Komisjoni otsus – Seaduslikkuse hindamine otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel

Summary

1. Küsimus, kas Üldkohus võib tema hinnata olevate asjaolude põhjal teha järeldusi selle kohta, kas ühenduse institutsioonid on rikkunud hoolsuskohustust või mitte, on õigusküsimus, mida Euroopa Kohus apellatsioonimenetluses kontrollib.

(vt punkt 62)

2. Riigiabi valdkonnas on komisjonil lai kaalutlusruum, mille kasutamine hõlmab majanduslikke hindamisi, mis tuleb teostada Euroopa Liidu kontekstis. Ometi ei tähenda see, et liidu kohus peab hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majanduslikke andmeid tõlgendas.

Nimelt ei pea liidu kohus ainult tegema kindlaks, kas esitatud tõendid vastavad tegelikkusele, on usaldatavad ja sidusad, vaid kontrollima ka seda, kas need tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ning kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud.

Liidu kohus ei saa siiski selle kontrolli raames asendada komisjoni majanduslikku hinnangut enda omaga. Liidu kohtute kontroll komisjoni antud keeruliste majanduslike hinnangute üle on nimelt piiratud ning seejuures kontrollitakse tingimata üksnes seda, kas on järgitud menetlusnorme ja põhjendamisreegleid, kas asjaolud on sisuliselt täpselt kindlaks tehtud, et tehtud ei ole ühtki ilmset hindamisviga ning et tegemist ei ole võimu kuritarvitamisega.

(vt punktid 64–66)

3. Selle otsustamiseks, kas maatüki müük ametiasutustelt eraõiguslikule isikule kujutab endast riigiabi, peab komisjon rakendama turumajanduslikult tegutseva erainvestori kriteeriumi, et teha kindlaks, kas eeldatava abisaaja makstud summa vastab hinnale, mille erainvestor oleks tavapärase konkurentsi tingimustes võinud määrata. Üldiselt kujutab turumajanduslikult tegutseva erainvestori kriteeriumi kasutamine endast keerulist majanduslikku hinnangut.

Niisugusel juhul ületab Üldkohus oma kohtuliku kontrolli pädevuse piirid, kui sedastab lihtsalt, et komisjon rikkus oma hoolsuskohustust, ega tõenda, et arvestamata jäänud tegurite tõttu oleks riigiabi summa hinnang tulnud teistsugune, ega seda, et nii toimides tegi komisjon hindamisvea.

(vt punktid 68–72)

4. Komisjon on riigiabi puudutavate EÜ asutamislepingu põhireeglite hea halduse huvides kohustatud viima vaatlusaluste meetmete uurimise läbi hoolikalt ja erapooletult, et tal oleks lõpliku otsuse tegemisel selleks võimalikult täielikud ja usaldusväärsed tõendid.

Komisjon ei ole kohustatud arvesse võtma dokumente, mida talle ei esitatud haldusmenetluse käigus, vaid mille ta sai erandkorras pikendatud tähtaja jooksul või isegi pärast selle tähtaja möödumist ning mis sisaldavad üksnes ebamääraseid kinnitusi, ega uurimismenetlust uuesti alustama.

(vt punktid 90, 95)

5. Riigiabi küsimuses tehtud otsuse õiguspärasust peab liidu kohus hindama seda informatsiooni arvesse võttes, mis oli komisjoni käsutuses otsuse tegemise hetkel.

(vt punkt 91)