Kohtuasi C-161/07

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Austria Vabariik

„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artikkel 43 — Siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse tingimusi ettevõtja registreerimisele uute liikmesriikide kodanike taotlusel — Füüsilisest isikust ettevõtja staatuse tuvastamise menetlus”

Kohtujurist M. Poiares Maduro ettepanek, esitatud 18. septembril 2008   I ‐ 10673

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 22. detsember 2008   I ‐ 10685

Kohtuotsuse kokkuvõte

Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Piirangud

(EÜ artiklid 43 ja 46)

Liikmesriik on rikkunud EÜ artiklist 43 tulenevaid kohustusi, kui selle siseriiklike õigusnormide alusel on nõutud äriühingute äriregistrisse kandmisel Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ühinenud liikmesriikide (välja arvatud Malta Vabariik ja Küprose Vabariik) kodanikelt, kes on täisühingu osanikud või osaühingu väikeosanikud, tööhõiveameti kinnitust selle kohta, et nad on füüsilisest isikust ettevõtjad, või tööloast vabastava tõendi esitamist. Nimelt keelab EÜ artikkel 43 kõigil liikmesriikidel kehtestada seadustega nende territooriumil oma asutamisvabadust kasutavatele isikutele tegutsemiseks teistsuguseid nõudeid kui need, mis kehtivad nende endi kodanike jaoks. Seega, kehtestades üksnes kaheksa uue liikmesriigi kodanike õigusele sellist tegevust alustada lisatingimusi ja -formaalsusi võrreldes vastuvõtva liikmesriigi kodanike suhtes kohaldatavaga, on eksitud just selle keelu vastu.

Niisugune kohtlemiserinevus võib kuuluda vaid EÜ artiklis 46 ette nähtud erandi alla, mille kohaselt võib diskrimineerivaid meetmeid võtta üksnes avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides. Isegi kui selles osas eeldada, et kaheksa uue liikmesriigi töötajate vaba liikumise suhtes kohaldatavate ajutiste eeskirjade rikkumise oht võib asjaomase liikmesriigi avalikku korda kahjustada, ei ole vaidlusalune asutamisvabaduse piirang õigustatud, välja arvatud kui see liikmesriik on õiguslikult piisavalt tõendanud, et vaidlusaluste õigusnormidega taotletava eesmärgi, st tööturu häireteta toimimise saavutamiseks on vaja kehtestada üldine eelneva loa saamise süsteem, mida kohaldatakse kõigi asjaomaste kaheksa uue liikmesriigi ettevõtjate suhtes ja et nimetatud eesmärki ei saa saavutada asutamisvabadust vähem piiravate meetmetega.

(vt punktid 28–30, 32, 38, 41 ja 42 ning resolutsioon)