Kohtuasi C-127/07

Société Arcelor Atlantique et Lorraine jt

versus

Premier ministre jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa))

„Keskkond — Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll — Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem — Direktiiv 2003/87/EÜ — Kohaldamisala — Terasesektori käitiste lisamine — Keemiasektori ja värviliste metallide sektori käitiste väljajätmine — Võrdse kohtlemise põhimõte”

Kohtujurist M. Poiares Maduro ettepanek, esitatud 21. mail 2008   I ‐ 9898

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 16. detsember 2008   I ‐ 9921

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Objektiivselt põhjendatud erinev kohtlemine – Hindamiskriteeriumid

2. Keskkond – Ühenduse poliitika kujundamine – Ühenduse seadusandja kaalutlusõigus – Ulatus – Piirid

3. Keskkond – Õhusaaste – Direktiiv 2003/87 – Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem – Kohaldamisala

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87, mida on muudetud direktiiviga 2004/101)

1.  Erinev kohtlemine on õigustatud, kui see põhineb objektiivsel ja mõistlikul kriteeriumil, st kui see on kooskõlas asjassepuutuvate õigusnormide legitiimse eesmärgiga ning kui selline erinevus on proportsionaalne kõnesoleva kohtlemisega taotletud eesmärgi suhtes.

   Kuna kõne all on ühenduse õigusakt, tuleb ühenduse seadusandjal tõendada põhjenduseks sobivate objektiivsete kriteeriumide olemasolu ning esitada Euroopa Kohtule tõendid, mis võimaldaksid kohtul nende kriteeriumide olemasolu kontrollida.

   (vt punktid 47 ja 48)

2.  Ühenduse seadusandjal on ulatuslik kaalutlusõigus talle antud pädevuse rakendamisel, kui tema tegevus eeldab poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning kui tal tuleb anda keerulisi arvamusi ja hinnanguid. Ka võib ta, olles kohustatud keerulise süsteemi ümber struktureerima või looma, kasutada astmelist lähenemist ja toimida eeskätt juba omandatud kogemuse alusel.

   Ühenduse seadusandjal tuleb keskkonnaküsimustes oma kaalutlusõigust teostades võtta lisaks keskkonnakaitse põhieesmärgile täiel määral arvesse ka asjas esil olevaid huve. Erinevate võimalike meetmetega seotud piiranguid uurides tuleb arvestada, et ehkki taotletavate eesmärkide olulisusega võib õigustada ka arvestatavaid negatiivseid majanduslikke tagajärgi osale ettevõtjatest, ei või ühenduse seadusandja kaalutlusõiguse teostamine tuua kaasa ilmselgelt vähem adekvaatseid tulemusi kui teiste, samuti nende eesmärkide saavutamiseks sobivate meetmete kasutamine.

   (vt punktid 57, 59)

3.  Direktiivi 2003/87 (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61) (muudetud direktiiviga 2004/101) analüüsil võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades ei tulnud ilmsiks asjaolusid, mis võiksid mõjutada direktiivi kehtivust osas, milles see muudab kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldatavaks terasesektori suhtes, keemiasektorit ja värviliste metallide sektorit kohaldamisalasse lisamata.

   Esiteks on direktiiviga 2003/87 loodud saastekvootidega kauplemise süsteem uus ja keeruline süsteem, mille rakendamist ja toimimist oleks võinud häirida liiga suure osaliste arvu kaasamine, ja teiseks määras direktiivi 2003/87 kohaldamisala algse piiritlemise ära eesmärk saavutada kriitiline hulk osalejaid, mis oli vajalik selle süsteemi loomiseks.

   Direktiivi 2003/87 kohaldamisala algne piiritlemine ja omaks võetud astmeline lähenemine, mis tugines eeskätt esimeses rakendusfaasis omandatud kogemusele, et vältida häireid süsteemi käivitamisel, jäi kõnealuse süsteemi uudsust ja keerukust arvestades ühenduse seadusandjale kuuluva kaalutlusõiguse piiresse.

   (vt punktid 60, 61, 74 ja resolutsioon)