Kohtuasi T-270/06

Lego Juris A/S

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Ühenduse kaubamärk — Ühenduse ruumilise kaubamärgi taotlus — Punane legoklots — Absoluutne keeldumispõhjus — Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii — Tõendusmaterjal”

Esimese Astme Kohtu otsus (kaheksas koda), 12. november 2008   II ‐ 3120

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Ühenduste kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja otsuse õiguspärasus

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 63)

2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 puntki e alapunkt ii)

3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 puntki e alapunkt ii)

1.  Esimese Astme Kohtusse esitatud hagi eesmärk on Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 63 tähenduses. Seega ei ole Esimese Astme Kohtu ülesanne uuesti hinnata faktilisi asjaolusid, arvestades esimest korda alles nimetatud kohtus esitatud tõendeid. Nende tõendite vastuvõtmine on vastuolus kodukorra artikli 135 lõikega 4, mille kohaselt ei või poolte avaldused muuta apellatsioonikoja menetluses oleva hagi eset.

   Miski ei takista aga pooltel ja Esimese Astme Kohtul kasutamast ühenduse õiguse tõlgendamisel ühenduse, liikmesriigi või rahvusvahelist kohtupraktikat. Eespool mainitud kohtupraktika ei käsitle sellist võimalust viidata siseriiklikule kohtupraktikale, kuna käesoleval juhul ei heideta apellatsioonikojale ette konkreetse siseriikliku kohtuotsuse faktiliste asjaolude arvestamata jätmist, vaid määruse nr 40/94 teatava sätte rikkumist, ning viidatakse selle toetuseks kohtupraktikale.

   (vt punktid 22, 24)

2.  Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaselt „[e]i registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult […] kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks”.

   Selles artiklis kasutatud sõna „ainult” tõlgendamisel tuleb arvestada väljendit „põhiomadused täidavad tehnilist funktsiooni”, mida kasutatakse 18. juuni 2002. aasta kohtuotsuse C-299/99: Philips punktides 79, 80 ja 83. Sellest väljendist tuleneb, et kui kõik põhiomadused täidavad taolist tehnilist funktsiooni, laieneb kõnealune absoluutne keeldumispõhjus kujule ka siis, kui sellele lisatakse omadused, mis ei ole põhiomadused ega täida tehnilist funktsiooni.

   Nimetatud artiklis kasutatud väljend „vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks” ei tähenda seda, et kõnealust absoluutset keeldumispõhjust tuleb kohaldada üksnes siis, kui asjaomane kuju on ainus, mis võimaldab saavutada asjaomase tulemuse. Seetõttu piisab kõnealuse keeldumispõhjuse kohaldamiseks sellest, kui kuju põhiomadused hõlmavad asjaomase tehnilise tulemuse saavutamiseks otseselt ja piisavalt vajalikke tehnilisi omadusi, isegi kui selle tulemuse saab saavutada samasuguse või muu tehnilise lahendusega kujuga.

   (vt punktid 36, 38, 39, 43)

3.  Tehnilist funktsiooni täitvate kuju põhiomaduste kindlakstegemine toimub määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii raames ning selle täpne eesmärk on uurida vaidlusaluse kuju funktsionaalsust. See, kuidas asjaomased tarbijad teatavat kuju tajuvad, ei ole kuju põhiomaduste funktsionaalsuse analüüsimisel asjakohane. Asjaomastel tarbijatel võivad kuju põhiomaduste hindamiseks vajalikud tehnilised teadmised puududa, mistõttu nende seisukohalt võivad olla olulised teatavad omadused, mis funktsionaalsuse analüüsimise kontekstis ei ole olulised, ning vastupidi. Seetõttu tuleb järeldada, et kuju põhiomadused tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamise eesmärgil teha kindlaks objektiivselt, lähtudes asjaomase kuju graafilisest reproduktsioonist ning kaubamärgitaotlusele lisatud võimalikest kirjeldustest.

   Miski ei takista Siseturu Ühtlustamise Ametil (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) võtta kindlakstehtud põhiomaduste funktsionaalsuse analüüsi raames arvesse teisi asjakohaseid tõendeid.

   (vt punktid 70, 78)