Staff case summary

Staff case summary

Kokkuvõte

1. Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Esitamise kuupäev (Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2. Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

3. Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutise teenistuja katseaja pikendamise otsus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1. Personalieeskirjade artikli 90 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kaebus on „esitatud” mitte siis, kui see on institutsioonile ära saadetud, vaid siis, kui viimane on selle kätte saanud. Õiguskindluse põhimõte eeldab lähtumist niisugusest tõlgendusest, mis ainsana võimaldab administratsioonil teada, mis kuupäeval hakkab kulgema tähtaeg, mille jooksul ta peab tegema teatavaks oma põhistatud arvamuse vastusena esitatud kaebusele. Vastab muidugi tõele, et asjaolu, et administratsioon lööb talle saadetud dokumendile registreerimistempli, ei võimalda määrata kindlaks konkreetset kuupäeva, mil see dokument on esitatud. Samas moodustab see osa heast haldustavast, mistõttu võib eeldada – kuni ei tõendata vastupidist –, et kõnealune dokument on saabunud sellele märgitud kuupäeval.

(vt punktid 36–39)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. november 1981, kohtuasi 195/80: Michel vs . parlament (EKL 1981, lk 2861, punktid 8 ja 13).

Esimese Astme Kohus: 25. september 1991, kohtuasi T‑54/90: Lacroix vs . komisjon (EKL 1991, lk II‑749, punktid 28 ja 29).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. mai 2006, kohtuasi F‑3/05: Schmit vs . komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑9 ja II‑A‑1‑33, punktid 28 ja 29).

2. Ametnik ei saa asjaolu tõttu, et administratsioon märkis varasemale kaebusele saadetud vastuses, et selle kaebuse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil ametnik selle esitas, mitte seda, mil administratsioon selle kätte sai, põhjendatult tugineda vabandatavale eksimusele, mis õigustaks tema kaebuse esitamist hilinenult. Pelgalt kuupäeva puudutavat ebatäpsust, mis sisaldub uue kaebuse esemeks olevast otsusest eraldiseisvas dokumendis, ei saa käsitada sellisena, et see võiks tekitada heas usus tegutseva ja mõistlikult informeeritud isiku poolt tavapäraselt eeldatavat hoolsust üles näitavas õigussubjektis arvestatavat segadust seoses kuupäevaga, mil kaebus tuleb lugeda esitatuks personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 mõttes.

Samuti ei tekita vabandatava eksimuse aluseks olevat segadust asjaolud (oletades, et need on tõendatud), et esiteks loetakse enamiku liikmesriikide siseriiklikus õiguses asjakohaseks kuupäevaks selle hindamisel, kas halduskaebus esitati tähtaegselt, kaebuse ärasaatmise, mitte haldusasutuse poolse kättesaamise kuupäeva, ja et teiseks arvestab komisjon ärasaatmise kuupäeva muudes menetlustes peale personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 ette nähtud kaebemenetluse, ning viimaseks, et juhtudel, mil kaebuse või hagi esitamisel võetakse arvesse kättesaamise kuupäeva, teavitab komisjon huvitatud isikuid sellest otsesõnu.

(vt punktid 47–49)

3. Nõuded, mis käsitlevad ühelt poolt ajutise teenistuja katseaja pikendamise otsuse tühistamist ja teiselt poolt nende katseaja lõpu aruannete tühistamist, millele teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus teenistussuhte lõpetamisel tugines, on vastuvõetamatud. Kuigi teenistussuhte lõpetamise otsus kui selline, milles kinnitatakse lõplikult administratsiooni seisukoht ja mis seega avaldab otseselt ja viivitamatult mõju teenistuja huvidele, on ametniku huve kahjustav meede, ei ole see nii katseaja lõpu aruande ega katseaja pikendamise otsuse puhul, mis on üksnes esimesena nimetatud otsust ettevalmistavad dokumendid.

Sellise järelduse tulemusena ei jää hageja ilma tõhusast kohtulikust kaitsest. Teenistujal on juhul, kui teenistussuhe katseaja lõpul lõpetatakse, õigus see otsus vaidlustada ja tugineda sellega seoses ka selle otsusega otseselt seotud varasemate meetmete puudustele.

(vt punktid 59–61, 68 ja 70)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 8. märts 2005, kohtuasi T‑275/02: D vs . EIP (EKL AT 2005, lk I‑A‑51 ja II‑211, punkt 45).