Staff case summary

Staff case summary

Kokkuvõte

1. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu lõpetamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 11 ja artikli 47 punkt c)

2. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu lõpetamine – Juhtkonna kaalutlusõigus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkt c ja artikli 49 lõige 1)

3. Ametnikud – Osakondade struktuur – Töötajate ametisse nimetamine

(Personalieeskirjad, artikkel 7)

1. Ükski ülekaalukas põhjus ei luba jätta ajutisi teenistujaid kaitseta põhjendamatu teenistusest vabastamise eest, eriti kui nad on seotud tähtajatu lepinguga või kui nad tähtajalise lepingu korral vabastatakse teenistusest enne selle lõppemist. Niisiis on selles osas piisava kaitse tagamiseks oluline võimaldada ühelt poolt asjaomastel isikutel kontrollida, kas nende õigustatud huvidega on arvestatud või kas neid on kahjustatud, ning hinnata võimalust kohtusse pöörduda, ja teiselt poolt võimaldada kohtul kontrolli teostada, mis tähendab tunnistada, et pädeval asutusel on põhjendamiskohustus.

Tähtajatu lepinguga tööle võetud teenistuja teenistusest vabastamise korral on eriti tähtis, et sellise abinõu aluseks olevad põhjused esitataks üldreeglina selgelt kirjalikult, eelistatavalt asjaomase otsuse tekstis. Ainult see akt, mille seaduslikkust hinnatakse akti andmise kuupäeval, väljendabki tegelikult institutsiooni otsust. Teenistusest vabastamise põhjuste esitamise kohustust võib siiski lugeda täidetuks ka juhul, kui asjaomast isikut on ülemustega peetud vestlustel nendest põhjustest nõuetekohaselt teavitatud ja kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus tegutseb lähema aja jooksul pärast neid vestlusi. Nimetatud asutus võib vajaduse korral ühtlasi huvitatud isiku kaebusele vastates neid põhjendusi täiendada.

Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel on teenistusest vabastamise osas ulatuslik kaalutlusõigus ja seega piirdub ühenduste kohtu kontroll ilmse hindamisvea või võimu kuritarvitamise kontrollimisega.

(vt punktid 49, 51 ja 84)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12.detsember 2000, kohtuasi T‑223/99: Dejaiffe vs . Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2000, lk I‑A‑277 ja II‑1267, punkt 53); 6. veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs . komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑37 ja II‑239, punkt 50).

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs . EKF (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑123 ja II‑A‑1‑459, mille peale esitatud apellatsioonkaebus on Esimese Astme Kohtus läbivaatamisel kohtuasjas T‑404/06 P, punktid 73−75 ja 79).

2. Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse ulatuslikku kaalutlusõigust arvesse võttes ei ole see asutus sellise rikkumise korral, mis võib olla aluseks ajutise teenistuja teenistusest vabastamisele, kohustatud alustama teenistuja suhtes distsiplinaarmenetlust selle asemel, et kasutada muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punktis c sätestatud võimalust leping ühepoolselt lõpetada. Üksnes sellisel juhtumil, kus asutus kavatseb ajutise teenistuja tema töökohustuste jämeda rikkumise tõttu ette teatamata teenistusest vabastada, tuleb vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 49 lõikele 1 rakendada personalieeskirjade IX lisas ametnikele ette nähtud distsiplinaarmenetlust, mida kohaldatakse ajutistele teenistujatele analoogia põhjal. Lisaks ei takista miski administratsioonil alustada distsiplinaarmenetlust isegi pärast ajutise teenistuja lepingu etteteatamisega lõpetamist, kui hiljem selgub, et asjaomasele isikule süükspandud teod on sellise menetluse alustamiseks piisavalt tõsised.

(vt punktid 115 ja 116)

3. Ametniku ülesannete muutumise korral ei tule palgaastme ametikohale vastavuse reegli kohaselt võrrelda mitte asjaomase isiku praeguseid ja varasemaid ülesandeid, vaid tema praeguseid ülesandeid ja palgaastet ametialases hierarhias.

Pealegi selleks, et teisele ametikohale üleviimise meedet saaks pidada palgaastme ametikohale vastavuse reeglit rikkuvaks, ei piisa üksi asjaolust, et selle käigus ametniku ülesanded muutuvad või neid jääb hoopis vähemaks, vaid selleks peavad need uued ülesanded, arvestades nende olemust, tähtsust ja ulatust, jääma tervikuna tema palgaastmele ja ametikohale vastavatest ülesannetest selgelt allapoole.

(vt punktid 142 ja 143)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. märts 1988, kohtuasi 19/87: Hecq vs . komisjon (EKL 1988, lk 1681, punkt 7).

Esimese Astme Kohus: 10. juuli 1992, liidetud kohtuasjad T‑59/91 ja T‑79/91: Eppe vs . komisjon (EKL 1992, lk II‑2061, punkt 49); 28. mai 1998, liidetud kohtuasjad T‑78/96 ja T‑170/96: W vs . komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑239 ja II‑745, punkt 104); 16. aprill 2002, kohtuasi T‑51/01: Fronia vs . komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑43 ja II‑187, punkt 53); 21. september 2004, kohtuasi T‑325/02: Soubies vs . komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑241 ja II‑1067, punkt 55).