Kohtuasi C-506/06

Sabine Mayr

versus

Bäckerei und Konditorei Gerhard Flöckner OHG

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria))

„Sotsiaalpoliitika — Direktiiv 92/85/EMÜ — Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmed — Mõiste „rase töötaja” — Keeld vallandada rasedaid töötajaid ajavahemikus nende raseduse algusest kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpuni — Vallandatud naistöötaja, kelle munarakud olid vallandamisest teatamise hetkel kunstlikult viljastatud, kuid ei olnud veel tema emakasse siirdatud — Direktiiv 76/207/EMÜ — Mees- ja naistöötajate võrdne kohtlemine — Kunstliku viljastamise protsessi läbiv naistöötaja — Vallandamiskeeld — Ulatus”

Kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomeri ettepanek, esitatud 27. novembril 2007   I - 1020

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 26. veebruar 2008   I - 1038

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Rasedad, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvad töötajad – Direktiiv 92/85

   (Nõukogu direktiiv 92/85, artikli 10 lõige 1)

2. Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Direktiiv 76/207

   (Nõukogu direktiiv 76/207, artikli 2 lõige 1 ja artikli 5 lõige 1)

1.  Direktiivi 92/85 rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta ja eelkõige selle artikli 10 lõikes 1 sätestatud rasedate töötajate vallandamise keeldu tuleb tõlgendada nii, et seal ei peeta silmas naistöötajat, kes hetkel, kui talle tema vallandamisest teatatakse, läbib kunstliku viljastamise protsessi, tema munarakud on juba partneri spermatosoididega viljastatud, nii et in vitro viljastatud munarakud on juba olemas, kuid need ei ole veel tema emakasse siirdatud.

   Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt ei saa heaks kiita, et direktiivi 92/85 artiklis 10 kehtestatud kaitse laieneb niisugusele töötajale. Tegelikult võib teatud liikmesriikides munarakke enne asjaomase naise emakasse siirdamist lühema või pikema aja jooksul säilitada, kusjuures põhikohtuasjas käsitletavad siseriiklikud õigusnormid näevad selles osas ette võimaluse säilitada viljastatud munarakke maksimaalselt kümne aasta jooksul. Seega võib direktiivi 92/85 artiklis 10 kehtestatud vallandamiskaitse kohaldamine naistöötajale enne viljastatud munarakkude siirdamist tuua kaasa selle, et kaitset saab ka siis, kui kunstlik viljastamine on läbi viidud üksnes ennetava tegevusena ning siirdamine on mis tahes põhjusel ja teadmata ajaks edasi lükatud või kui siirdamisest on lõplikult loobutud.

   (vt punktid 41, 42, 53 ja resolutiivosa)

2.  Direktiivi 76/207 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega artikli 2 lõikega 1 ja artikli 5 lõikega 1 on vastuolus see, kui vallandatakse naistöötaja, kes on kunstliku viljastamise lõppstaadiumis, see tähendab munasarja punktsiooni ja viljastatud munarakkude selle naistöötaja emakasse viivitamatu siirdamise vahel, tingimusel et on tõendatud, et vallandamise peamiseks põhjuseks oli fakt, et see naine läbis kunstliku viljastamise protsessi.

   Kuigi on tõsi, et mõlemast soost töötajatel võib ravikuuride läbimise tõttu esineda ajutisi takistusi töö tegemisel, puudutab munasarja punktsioon ja selle punktsiooni käigus saadud munarakkude siirdamine naise emakasse viivitamatult pärast nende viljastamist otseselt vaid naisi. Naistöötaja vallandamine peamiselt sel põhjusel, et ta läbib olulist etappi kunstliku viljastamise protsessis, kujutab endast järelikult otsest soolist diskrimineerimist.

   (vt punktid 50, 52, 54 ja resolutiivosa)