Liidetud kohtuasjad C-501/06 P, C-513/06 P, C-515/06 P ja C-519/06 P

GlaxoSmithKline Services Unlimited, varem Glaxo Wellcome plc

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Keelatud kokkulepped — Ravimite paralleelkaubanduse piiramine — EÜ artikli 81 lõige 1 — Eesmärgilt konkurentsi piirav kokkulepe — Hinda reguleerivad siseriiklikud õigusnormid — Põhjenduste asendamine — EÜ artikli 81 lõige 3 — Tehnilise progressi edendamisele kaasaaitamine — Kontroll — Tõendamiskoormis — Põhjendus — Põhjendatud huvi”

Kohtujurist V. Trstenjaki ettepanek, esitatud 30. juunil 2009   I ‐ 9297

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 6. oktoober 2009   I ‐ 9374

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Apellatsioonkaebus – Põhjendatud huvi – Tingimus

2. Apellatsioonkaebus – Vastuapellatsioonkaebus – Ese

   (Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 116)

3. Apellatsioonkaebus – Vastuapellatsioonkaebus – Põhjendatud huvi – Tingimus

4. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

5. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Poolte tahtlus sõlmida konkurentsi piirav kokkulepe – Mittevajalik kriteerium

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

6. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Paralleelkaubanduse piiramist puudutav kokkulepe

   (EÜ artikkel 81)

7. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Tingimused – Tõendamiskoormis

   (EÜ artikli 81 lõige 3)

8. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Tingimused – Keeruline majanduslik hinnang

   (EÜ artikli 81 lõige 3)

9. Konkurents – Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Tingimused – Tootmise või kaupade levitamise parandamine või tehnilise või majandusliku progressi edendamine

   (EÜ artikli 81 lõige 3)

1.  Apellandi põhjendatud huvi eelduseks on, et apellatsioonkaebuse lõpptulemusena võib selle esitajale tekkida mingi kasu. Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse osa kohtuotsuse põhjendustest ning palutakse Euroopa Kohtul kasutada muid põhjendusi, ilma et seataks kahtluse alla kohtuotsuse resolutiivosa, tuleb apellatsioonkaebus tunnistada vastuvõetamatuks, kuna see ei saa tuua selle esitajale mingit kasu ega mõjutada kohtuotsuse resolutiivosa.

   (vt punktid 23–26)

2.  Olukorras, kus nii üks esimese kohtuastme hagejatest kui ka üks esimese kohtuastme kostjatest on esitanud apellatsioonkaebuse sama Esimese Astme Kohtu otsuse peale, ei nähtu Euroopa Kohtu kodukorra artikli 116 sõnastusest kuidagi, et esimese kohtuastme kostja ei võiks esitada kumulatiivselt esiteks apellatsioonkaebust ja teiseks vastuapellatsioonkaebust esimese kohtuastme hageja esitatud apellatsioonkaebusele, sõltumata asjaolust, et selle kohtuotsusega seondub mitmeid kohtuasju ning et need kohtuasjad on liidetud. Vaatamata kohtuasjade liitmisele, ei kaota need oma sõltumatust. Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse esitamine kumulatiivselt ei ole menetluse kuritarvitamine.

   Mainitud kodukorra artikli 116 lõikest 1 ei nähtu mingil moel, et esimese kohtuastme kostjal, kes on esitanud nii apellatsioonkaebuse kui vastuapellatsioonkaebuse, puuduks õigus esitada vastuapellatsioonkaebuse raames vastuväiteid esimese kohtuastme hageja esitatud apellatsioonkaebuses toodud väidetele. Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et vastuväited sisalduvad apellatsioonkaebuse vastuse osas pealkirjaga „Vastuapellatsioonkaebus”. Lähtuda ei tule ainult sellest, millist formaalset nimetust kannab dokumendi vastav osa, vaid arvestada tuleb ka selle sisu.

   (vt punktid 31, 36, 38)

3.  Samuti nagu apellatsioonkaebuse puhulgi eeldab ka vastuapellatsioonkaebuse esitaja põhjendatud huvi olemasolu seda, et vastuapellatsioonkaebuse lõpptulemusena võib selle esitajale tekkida mingi kasu.

   (vt punkt 33)

4.  Kokkuleppe konkurentsivastane eesmärk või tagajärg ei ole mitte kumulatiivsed, vaid alternatiivsed tingimused selle hindamiseks, kas kokkulepe kuulub EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse. Selle tingimuse alternatiivse olemuse tõttu – mida märgib sidesõna „või” – on vaja esiteks uurida kokkuleppe enda eesmärki, arvestades selle rakendamise majanduslikku konteksti. Kui kokkuleppe sisu analüüsist ei ilmne siiski konkurentsi kahjustamine piisavas ulatuses, tuleb seejärel uurida selle tagajärgi ning selle keelatuks tunnistamiseks peavad esinema kõik asjaolud, mis tõendavad, et konkurentsi tegelikult tuntavalt takistati, piirati või kahjustati. Kokkuleppe tagajärgi ei ole vaja uurida, kui on tuvastatud selle tegevuse konkurentsivastane eesmärk.

   (vt punkt 55)

5.  Kokkuleppe konkurentsivastasuse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige kokkuleppe sisust, eesmärkidest, mida sellega soovitakse saavutada, ning selle majanduslikust ja õiguslikust kontekstist. Lisaks, kuigi poolte tahtlus ei kujuta endast kokkuleppe konkurentsi piirava olemuse kindlakstegemiseks vajalikku tunnust, ei takista miski komisjonil või ühenduse kohtutel seda tahtlust arvesse võtmast.

   (vt punkt 58)

6.  Põhimõtteliselt on paralleelkaubanduse valdkonnas niisugust kaubandust piirava eesmärgiga kokkulepete eesmärk takistada konkurentsi. Ei EÜ artikli 81 lõike 1 sõnastus ega ka kohtupraktika ei toeta seisukohta, et kuigi on selge, et kokkulepet, mille eesmärk on piirata paralleelkaubandust, tuleb põhimõtteliselt pidada konkurentsi piirava eesmärgiga kokkuleppeks, on see nii vaid juhul, kui saab oletada, et lõpptarbijatelt võetakse kokkuleppega ära tõhusa konkurentsi tõttu varustatuse või hindadega seotud kasu. Esiteks ei nähtu EÜ artikli 81 lõike 1 sõnastusest kuidagi, et ainult niisuguseid kokkuleppeid, mis võtavad tarbijatelt ära teatud kasu, võib pidada konkurentsivastase eesmärgiga kokkulepeteks. Teiseks, sarnaselt muude asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjadega on EÜ artikli 81 eesmärk kaitsta peale konkurentide või tarbijate huvide ka turustruktuuri ning sellest tulenevalt konkurentsi kui sellist. Seega ei saa kokkuleppe konkurentsivastase eesmärgi tuvastamise tingimuseks olla see, et lõpptarbijatelt oleks ära võetud tõhusast konkurentsist tulenev varustatuse või hindadega seotud kasu. Siit järeldub, et konkurentsivastase eesmärgi olemasolu ei sõltu sellest, kas on tõendatud, et kokkulepe toob lõpptarbijatele kahju.

   Põhimõte, et paralleelkaubandust piirav kokkulepe kujutab endast „eesmärgilt konkurentsi piiravat kokkulepet”, on farmaatsiasektoris kohaldatav.

   (vt punktid 59, 60, 62–64)

7.  EÜ artikli 81 lõikele 3 tuginev isik peab veenvate argumentide ja tõenditega tõendama, et erandi kohaldamiseks nõutavad tingimused on täidetud. Seega on tõendamiskohustus ettevõtjal, kes taotleb erandi kohaldamist. Sellegipoolest võivad nimetatud ettevõtja esitatud faktilised asjaolud kohustada teist poolt esitama selgituse või õigustuse, ilma milleta võib järeldada, et tõendamiskohustus on täidetud.

   Eeskätt tuleb kokkuleppe uurimisel – kui uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas kokkulepe aitab parandada tootmist või kaupade levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, ja kas see kokkulepe toob tuntavat objektiivset kasu – lähtuda nendest faktilisi asjaolusid puudutavatest argumentidest ja tõenditest, mis on esitatud EÜ artikli 81 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamise taotluses. Niisuguse uurimise käigus võib olla vajalik võtta arvesse kokkuleppega seotud sektori laadi ja võimalikke iseärasusi, juhul kui see laad ja iseärasused on uurimise tulemuse jaoks otsustava tähtsusega. Selline arvessevõtmine ei tähenda, et tõendamiskoormis pöörataks ümber, vaid tagab üksnes selle, et eranditaotluse uurimisel arvestatakse taotleja poolt esitatud faktilisi asjaolusid puudutavaid argumente ja asjassepuutuvaid tõendeid.

   (vt punktid 82, 83, 102 ja 103)

8.  Kui ühenduse kohtule on esitatud nõue tühistada komisjoni otsus, mis on tehtud vastuseks taotlusele kohaldada EÜ artikli 81 lõikes 3 ette nähtud erandit, teostab kohus selle otsuse sisu üle piiratud kontrolli. Kohus võib niisuguse kontrolli raames kontrollida eeskätt seda, kas komisjon on otsust piisavalt põhjendanud osas, mis puudutab faktilisi asjaolusid käsitlevaid argumente ja tõendeid, mida taotleja on esitanud eranditaotluse põhjendamiseks. Juhul kui komisjon ei ole esitanud põhjendusi seoses mõne EÜ artikli 81 lõikes 3 kehtestatud tingimusega, uurib kohus seda, kas komisjoni otsuse põhjendused on seda tingimust puudutavas osas üldiselt piisavad või mitte. Niisugune lahendus on täielikult kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt ühenduse kohtute poolt komisjoni antud keeruliste majanduslike hinnangute üle teostatav kontroll piirdub küsimustega, kas on järgitud menetlusnorme ja põhjendamisreegleid, kas asjaolud on sisuliselt täpselt kindlaks tehtud, et tehtud ei ole ühtki ilmset hindamisviga ning et tegemist ei ole võimu kuritarvitamisega. Ühenduse kohtus ei saa otsuse seaduslikkuse kontrollimisel asendada otsuse autori antud majandushinnangut iseenda omaga.

   (vt punktid 84–86, 146–148, 163 ja 164)

9.  Selleks et kokkuleppele saaks kohaldada EÜ artikli 81 lõikes 3 sätestatud erandit, peab see aitama parandada tootmist või kaupade levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi. Selline aitamine ei tähenda kogu kasu, mida selles kokkuleppes osalevad ettevõtjad oma tegevusest saavad, vaid sellist tuntavat objektiivset kasu, mis kompenseerib kokkuleppest konkurentsile tekkiva kahju.

   Erandi kohaldamine teatud konkreetse ajavahemiku suhtes võib muuta vajalikuks prognoosi koostamise kokkuleppe tulemusena saadava kasu konkretiseerimiseks ning kui komisjon jõuab tema käsutuses olevate andmete põhjal veendumusele, et tuntava objektiivse kasu tekkimine on tõenäoline, võib eeldada, et kokkulepe toob sellist kasu.

   Seega võib komisjonil osutuda vajalikuks teha kindlaks ka see, kas esitatud faktilisi asjaolusid puudutavate argumentide ja tõendite alusel tundub tõenäolisem, et kõnealune kokkulepe võimaldab tuntava objektiivse kasu saamist või et see nii ei ole.

   Pealegi ei eelda tuntava objektiivse kasu olemasolu ilmtingimata seda, et kõik täiendavad rahalised vahendid investeeritaks teadus- ja arendustegevusse.

   (vt punktid 92–94, 120)