Kohtuasi C-271/06

Netto Supermarkt GmbH & Co. OHG

versus

Finanzamt Malchin

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof)

„Kuues käibemaksudirektiiv — Artikli 15 punkt 2 — Maksuvabastus seoses kauba eksporditarnega ühendusest väljapoole — Maksuvabastuse tingimuste täitmata jäämine — Ostja poolt võltsitud eksporditõend — Korraliku ettevõtja hoolsust ilmutav tarnija”

Kohtujurist J. Mazáki ettepanek, esitatud 25. oktoobril 2007   I - 773

Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 21. veebruar 2008   I - 787

Kohtuotsuse kokkuvõte

Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Kuuenda direktiiviga ette nähtud maksuvabastused

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 15 punkt 2)

Nõukogu kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 95/7, artikli 15 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriik vabastab käibemaksust kauba eksporditarne Euroopa Ühendusest väljapoole, kui maksuvabastuse tingimused ei ole täidetud, kuid maksukohustuslasel ei olnud võimalik sellest teada saada ka korraliku ettevõtja hoolsust ilmutades, kuna ostja esitatud eksporditõend oli võltsitud.

Kuuenda direktiivi artiklis 15 sätestatud maksudest kõrvalehoidumise ennetamise eesmärk lubab mõnikord seada tarnija – kes on kohustatud maksma käibemaksu – kohustustele kõrgendatud nõudeid. Siiski peab kolmanda isiku toime pandud maksudest kõrvalehoidumise korral jagunema tarnija ja maksuhalduri vaheline risk vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Nii ei saa see olla juhul, kui maksusüsteem paneb tarnijale kogu vastutuse käibemaksu tasumise eest, sõltumata tema osalemisest ostja poolt toimepandud maksudest kõrvalehoidumises. Oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne pidada maksukohustuslast vastutavaks maksutulude laekumata jäämise eest, mille on põhjustanud kolmandate isikute sooritatud pettused, millele tal ei olnud mingit mõju.

Ühenduse õigusega ei ole aga vastuolus nõue, et tarnija võtaks kõik meetmed, mida temalt võib mõistlikult nõuda, tagamaks, et tema sooritatav tehing ei too kaasa tema osalemist maksudest kõrvalehoidumises. Seega on tõsiasjad, et tarnija tegutses heas usus, et ta võttis kõik meetmed, mida temalt võis mõistlikult oodata, ning et tema osalemine maksudest kõrvalehoidumises on välistatud, olulised otsustamaks, kas tarnijat on võimalik kohustada maksma käibemaksu tagantjärele.

Samuti oleks õiguskindluse põhimõttega vastuolus see, kui liikmesriik, kes on kehtestanud tingimused ühendusest väljuva eksporditarne maksust vabastamiseks, määrates eeskätt kindlaks pädevatele ametiasutustele esitatavate dokumentide loetelu, ja kes kiitis esmalt heaks tarnija esitatud dokumendid kui tõendid, mis annavad õiguse maksuvabastuseks, võiks hiljem kohustada seda tarnijat maksma nimetatud tarnega seotud käibemaksu, kui selgub, et kuna omandaja on toime pannud maksudest kõrvalehoidumise, millest tarnija midagi ei teadnud ega pidanudki teadma, siis ei ole maksuvabastuse tingimused tegelikult täidetud.

(vt punktid 21–26, 29 ja resolutiivosa)