Kohtuasi C-238/06 P

Develey Holding GmbH & Co. Beteiligungs KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Ruumiline kaubamärk — Plastikpudeli kuju — Registreerimisest keeldumine — Absoluutne keeldumispõhjus — Eristusvõime puudumine — Varasem siseriiklik kaubamärk — Pariisi konventsioon — TRIPS-leping — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b”

Euroopa Kohtu otsus (kaheksas koda), 25. oktoober 2007   I - 9379

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Rahvusvahelised lepingud – Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon – Vahetu õigusmõju

2. Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõige 1 ja artikli 74 lõige 1)

3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Kaubamärgi varasem registreerimine teatavates liikmesriikides

   (Nõukogu määrus nr 40/94)

4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärgid, millel puudub eristusvõime

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

1.  Kohtuasjas, mis käsitleb nõuet tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja otsus, millega keelduti ruumilise kaubamärgi registreerimisest, ei saa tugineda otse tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni sätetele.

   Esiteks ei ole ühendus Pariisi konventsiooni osapooleks.

   Teiseks on ühenduse seadusandja, kui ta on pidanud vajalikuks anda teatavatele Pariisi konventsiooni sätetele vahetu õigusmõju, neile sätetele määruses nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta otsesõnu viidanud, tehes seda eelkõige seoses absoluutsete keeldumispõhjustega nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punktides h ja i. Seevastu tuleb märkida, et mainitud lõikes 1 puudub selline viide seoses kaubamärkide eristusvõimega ja et ühenduse seadusandja on kehtestanud selle kohta iseseisva sätte nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punktis b.

   Kolmandaks, kuigi on tõsi, et Pariisi konventsiooni vahetu õigusmõju võib tuleneda viitest sellele konventsioonile intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 2 lõikes 1, ei saa sellise viite tagajärjeks olla vahetu kohaldatavus, sest see leping ei ole vahetult kohaldatav.

   (vt punktid 40–43)

2.  Seoses määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõikes 1 ette nähtud absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimisega on Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ülesanne otsustada, kas kaubamärgi registreerimise taotluse puhul esineb mõni neist põhjustest.

   Vastavalt selle määruse artikli 74 lõikele 1 kontrollib ühtlustamisamet omal algatusel neid asjaomaseid fakte, mis võivad tingida absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamise ühtlustamisameti poolt.

   Kui taotleja tugineb vaatamata ühtlustamisameti analüüsile taotletava kaubamärgi eristusvõimele, siis peab tema esitama konkreetsed ja põhjendatud tõendid, mis tõendavad, et taotletaval kaubamärgil on selle olemusest tulenev eristusvõime või kasutamise käigus omandatud eristusvõime.

   (vt punktid 48–50)

3.  Otsus, millega Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) keeldus registreerimast taotletud kaubamärki ühenduse kaubamärgina, ei mõjuta varasema siseriikliku registreeringu kehtivust ega kaitset liikmesriigi territooriumil.

   Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta põhjenduse 5 kohaselt ei asenda kaubamärke käsitlevad ühenduse õigusnormid siiski kaubamärke käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme.

   Seega pole võimatu, et tulenevalt keelelistest, kultuurilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest erinevustest võib juhtuda, et kaubamärgil puudub eristusvõime ühes liikmesriigis, kuid teises mitte; samuti pole võimatu, et kaubamärgil puudub eristusvõime ühenduse tasandil, kuid see on olemas ühes ühenduse liikmesriigis.

   (vt punktid 56–58)

4.  Kauba enda kujust koosnevate ruumiliste kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses ei erine teiste kaubamärgi liikide puhul kohaldatavatest kriteeriumidest.

   Siiski tuleb nende kriteeriumide kohaldamisel võtta arvesse asjaolu, et keskmine tarbija ei taju tingimata kauba enda kujust koosnevat ruumilist kaubamärki samamoodi kui sõna- või kujutismärki, mis koosneb tähisest, mis ei sõltu selle kauba välimusest, mida ta tähistab. Mis tahes graafilise või sõnalise osa puudumisel ei tee keskmised tarbijad harilikult kauba päritolu kohta järeldusi kauba kuju või selle pakendi kuju alusel, mistõttu võib ruumilise kaubamärgi eristusvõimet olla raskem määratleda kui sõna- või kujutismärgi puhul.

   Neil asjaoludel omab mainitud sätte tähenduses eristusvõimet ainult selline kaubamärk, mis erineb oluliselt sellest, mis on asjaomases sektoris keskmiselt kombeks ja tavaks ning täidab seega päritolutähisena edukalt oma peamist ülesannet.

   (vt punktid 80 ja 81)

5.  Selleks et hinnata, kas ühenduse kaubamärgil puudub määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõime või mitte, tuleb arvestada sellest kaubamärgist jäävat tervikmuljet. Siiski ei tähenda see, et kõigepealt ei võiks uurida kaubamärgi puhul kasutatud erinevaid esituselemente ükshaaval. Tegelikult võib igakülgsel hindamisel olla kasulik uurida asjaomase kaubamärgi iga koostisosa.

   (vt punkt 82)