Kohtuasi C-157/06

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Itaalia Vabariik

„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Asjade riigihankelepingud — Direktiiv 93/36/EMÜ — Riigihankelepingu sõlmimine eelnevalt hanketeadet avaldamata — Kerged helikopterid politsei ja riikliku tuletõrje vajadusteks”

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 2. oktoober 2008   I ‐ 7315

Kohtuotsuse kokkuvõte

Õigusaktide ühtlustamine – Asjade riigihankelepingute sõlmimise menetlus – Direktiiv 93/36 – Erandid üldistest reeglitest – Kitsas tõlgendamine – Liikmesriigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitse

(EÜ artikkel 296, lõike 1 punkt b; nõukogu direktiiv 93/36, artikli 2 lõike 1 punkt b, artiklid 3, 6 ja 9)

Liikmesriik, kes võttis vastu siseriikliku õigusakti, millega lubatakse politseijõudude ja riikliku tuletõrje vajadusteks kergete helikopterite ostmisel teha erand asjade riigihankelepinguid reguleerivatest ühenduse õigusnormidest, ilma et oleks täidetud ükski sellise erandi tegemist õigustavatest tingimustest, on rikkunud direktiivi 93/36 (millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord) ja eelkõige selle artikli 2 lõike 1 punkti b ning artikleid 6 ja 9.

Mis puudutab riiklike huvidega seotud õiguspäraseid tingimusi, millele on osutatud EÜ artikli 296 lõike 1 punktis b, siis võib iga liikmesriik võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega, tingimusel et need meetmed ei avalda ebasoovitavat mõju selliste toodete konkurentsitingimustele ühisturus, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.

Nimetatud sätte sõnastusest ilmneb, et kõnealused tooted peavad olema mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks. Sellest tuleneb, et niisuguse varustuse ostmine, mille sõjalisel otstarbel kasutamine ei ole kindel, peab tingimata toimuma riigihankelepingute sõlmimise korra kohaselt. Kui on selge, et siseriikliku õigusaktiga on silmas peetud helikoptereid, mille kasutamine tsiviilotstarbeks on kindel ning sõjaline eesmärk on ainult võimalik, ei saa liikmesriik tugineda EÜ artikli 296 lõike 1 punktile b, millele viitab direktiivi 93/36 artikkel 3, et õigustada siseriiklikku õigusnormi, millega lubatakse kasutada läbirääkimistega hankemenetlust asjaomaste helikopterite ostmisel.

Lisaks näib tuginemine direktiivi 93/36 artikli 2 lõike 1 punktile b, et õigustada kõnealuste helikopterite ostmist nende helikopterite tootmisega seotud tundliku teabe lekitamise takistamiseks ebaproportsionaalne, kuna asjaomane liikmesriik ei ole tegelikult tõendanud, et niisugust eesmärki ei oleks saanud saavutada samas direktiivis ette nähtud hankemenetluse raames. Sellest tuleneb, et ei piisa vaid kinnitusest, et asjaomased tarned on tunnistatud salajaseks, kuna nad on seotud eriliste julgeolekumeetmetega, või et ühenduse õigusnormidest on vaja kõrvale kalduda liikmesriigi oluliste julgeoluhuvide kaitseks, et tõendada seda, et esinevad tegelikult direktiivi 93/36 artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud erandi kohaldamist õigustavad erilised asjaolud.

(vt punktid 25–28, 31–34, resolutsiooni punkt 1)