Kohtuasi C-10/06 P

Rafael de Bustamante Tello

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

„Apellatsioonkaebus — Ametnikud — Töötasu — Kodumaalt lahkumise toetus — Personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punkti a teises taandes ette nähtud tingimus — Mõiste „teisele riigile tehtud töö””

Kohtujurist Y. Bot’ ettepanek, esitatud 7. juunil 2007   I ‐ 10384

Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 29. november 2007   I ‐ 10385

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimese Astme Kohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Viidatud õigusliku vea tuvastamise puudumine – Vastuvõetamatus – Selle vaidlustamine, kuidas Esimese Astme Kohus on ühenduse õigust tõlgendanud või kohaldanud – Vastuvõetavus

   (EÜ artikkel 225)

2. Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Saamise tingimused

   (Personalieeskirjad, VII lisa artikli 4 lõike 1 punkt a)

1.  Apellatsioonkaebus on vastuvõetamatu, kui see – ilma et see sisaldaks argumente, mis on konkreetselt suunatud õigusnormi rikkumise selgitamisele vaidlustatud otsuses – piirdub Esimese Astme Kohtus juba esitatud väidete ja argumentide sõnasõnalise kordamise või taasesitamisega. Seevastu juhul, kui apellatsioonkaebuse esitaja vaidlustab selle, kuidas Esimese Astme Kohus on ühenduse õigust tõlgendanud või kohaldanud, võib esimeses kohtuastmes kontrollitud õiguslikke asjaolusid apellatsioonkaebuse alusel uuesti arutada. Kui apellatsioonkaebuse esitajal ei oleks võimalik oma apellatsioonkaebuses tugineda Esimese Astme Kohtus juba esitatud väidetele ja argumentidele, kaotaks apellatsioonimenetlus osaliselt oma mõtte.

   (vt punkt 28)

2.  Isegi kui pädevuse jaotamine riigisiseselt varieerub sõltuvalt iga riigi institutsioonilisest ülesehitusest, tuleb seda rahvusvahelisest avalikust õigusest lähtudes käsitleda ühtse subjektina. Selle seisukoha järgi nõutakse, et teistes riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides esindataks riiki ühtse diplomaatilise esindussüsteemi kohaselt, mis peegeldaks asjaomast riiki rahvusvahelises plaanis ühtse riigina.

   Kuigi selleks, et asjaomase ametniku tehtud tööd saaks vaadelda kui „teisele riigile” tehtud tööd, ei ole oluline, et ta teeks seda teise riigi keskhaldusorganis, on seevastu määrav tema funktsionaalne seotus viimase alalise esindusega.

   Nii ametnikke, kes teevad tööd riigile selle keskhaldusorganite vahendusel, kui ka neid, kes teevad seda autonoomsele piirkonnale selle haldusorganite kaudu, tuleb käsitleda kui kodumaalt lahkunuid personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 tähenduses, kuid seda siiski tingimusel, et nad on formaalselt seotud selle riigi alalise esindusega.

   Seetõttu, kui tõlgendada personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punkti a teises taandes sätestatud mõistet „teisele riigile tehtud töö”, tuleb arvestada ainult ühe olulise asjaoluga, nimelt sellega, et see töö on tehtud riigi alalise esinduse raames. Sellest tuleneb, et riikide poliitiliste allüksuste valitsustes tehtud tööd ei saa käsitleda riigile tehtud tööna, kui puudutatud isik ei olnud formaalselt seotud riigi alalise esindusega.

   (vt punktid 39, 40, 46, 50)